ASKEP JIWA-KUIDADUS ENFERMAJEM SAUDE MENTAL HO DIAGNOSA MEDIKA HALUSINASAUN
ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAJEM UNTL
KUIDADUS ENFERMAGEM BA SAUDE MENTAL HO HALUSINASAUN
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1.
BAZE FUNDAMENTAL
Tuir Word
Health Organization(WHO),saude mental laos ho deit perturbasaun mental/alma,maibe
existe ho varias karakteristikas positive ne’ebe mak ilustra aliñamentu no ekilibriu
psikologiku ne’ebe reflete maturidade ba personalidade. Tuir data WHO iha tinan 2012, 450 milhoes iha mundu tomak
mak sofre perturbasaun mental,no 1/3 ne’ebe mak moris iha nasaun ne’ebe
dezenvolvidu, , sebanyak 8
dari 10 penderita gangguan mental itu tidak
mendapatkan perawatan.
Tuir May Durant Thomas (1991) geralmente hetan iha
pasiente sira ne’ebe ho disturbiu alma/mental hanesan :
Skizofrenia,Depresaun,Delirium no kondisaun ne’ebe iha relasaun ho alkohol no
utilizasaun drogas
1.2. FORMULASAUN PROBLEMA
Oinsa atu prepara kuidadus enfermajen ba pasiente ho
problema alma halusinasaun?
1.3.
OBJETIVU

Espera
katak estudante bele aumenta esperensia teoria nian konaba kuidadu enfermajen
ba kliente ho halusinasaun

a.
Estudante
bele halo assesmentu Enfermajen ba kliente ho problema alma halusinasaun
b.
Estudante
bele halo diagnosa kuidadus Enfermajen ho problema alma halusinasaun
c.
Estudante
bele halo planu kuidadus Enfermajen ba kliente ho problema alma halusinasaun
d.
Estudante
bele halo intervensaun Enfermajen ba
kliente ho problema alma halusinasaun.
e.
Estudante
bele halo evaluasaun Enfermajen ba kliente ho problema alma halusinasaun
1.4.Benefisiu
a.
Ba hakerek Nain
Uja hodi aumenta kuñesimentu hakerek nain nian konaba
moras halusinasaun ba pasiente ho problema alma.
b.
Ba Lee nain
Bele uja hodi aumenta kuñesimentu konaba moras
halusinasaun
c.
Ba instituisaun
Bele uja hodi aumenta asesmentu konaba moras halusinasaun
ho sai hanesan mos informasaun konaba estudante nian hodi bele kompremde teoria
kuidadus enfermajen ho problema alma halusinasaun.
KAPITULU II
ENQUADRAMENTU TEORIA
A.
DEFINISAUN
Halusinasaun
hanesan sintomas ida husi disturbiu alma ne’ebe mak kliente sofre mudansa sensorial mak
hanesan; sente sensasaun falsu ho forma
lin/som,vizaun,degustasaun/pengecapan,palpasaun.Kliente sente stimulus ne’ebe
tuir lolos la iha (WHO,2006).
Halusinasaun sai hanesan prosesu ikus husi observasaun
ne’ebe hahu’u ho proseseu simu stimulus husi alat indra,kemudian individu ada
perhatian,lalu diteruskan ke otak dan baru kemudian individu menyadari tentang
sesuata yang dinamakan persepsaun ( Yosep,2009 ).
Halusinasaun
hanesan stimulus persepsaun, kona ba maneira ida, no laos tamba stimulus husi
liur nian. Halusinasaun hanesan aksaun bain bain konaba rona maromak nia lian, majiku nia lian no ema
nia lian sira ne’ebé koalia konaba nia, dalabarak akontese ba pasiente
Skizofrenia.(Stuart and Sundeen, 1995).
B.
ETIOLOGIA

Fator
predisposisaun mak fator risku ne’ebe influensia ba forma no resultadu husi
fontes ne’ebe bele individu uza atu hasoru streess.Bele hetan husi kliente ka
familia,fator disposisaun mak hanesan fator
desenvolvimentu,sosiokultural,biokimia,psicologia no genetica.(Yosep,2009).
1. Fator
desenvolmimentu
Wainhira
akontese impedimentu iha desenvolvimentu nia laran no relasaun interpersonal
sai perturbadu,nune’e individu sei
hasoru stress no tauk.
2. Fator
sociokultural
Faktor
barak iha komunidade ne’ebe bele sai kausa ba ema ka individu sente katak nia la iha valor entaun individuo ne’e sei sente mesak iha
ambiente ne’ebé nia hela ba no bo’ot ba.
3. Fator biokimia
Iha influensia ba atu kontese disturbiu
mental, se ema ruma hasoru estres ne’ebé demais liu mak iha nia aan sei hasai substansia
ida ne’ebé ho atitude halusi nogeniku neurokimia
hanesan buffofenon dan di methytrenferase.(DMP)
4.
Fator psikologia
Tipu pessoal ne’ebé
fraku no la iha responsabilidade fasil atu usa sala substansia aditivu.
Influensia ba kliente nia vulnerabilidade atu foti desisaun ba nia
future.Klientehililiuhaksolokne’ebé ho tempo badak no halai husi natureza ne’ebé
real maibe ba fali natureza ne’ebé ho imazinasaun deit.
5. Fator genetika
Gen ne’ebé infulensia iha skozofrenia
seidauk deskobre, maibe husi resultadu estudu hatudu katak fator familia sai influensia boot ba moras ida ne’e.

Responde husi kliente ba halusinasaun bele hanesan deskonfia,tauk,kuriozu,la
seguru, triste, konfuzaun no seluk tan tuir Rawlins no Heacock, 1993
halusinasaun ne’ebe la hare husi dimensaun
5 mak hanesan:
1. Dimensaun fisiku
Halusinasaun bele mosu husi kondisaun fisiku hanesan kolen
ne’ebé demais, usa sala aimoruk, isin manas, susar atu toba,
2. Dimensaun emosional
Sentimentu tauk ne’ebé demais ba problema
ruma ne’ebé la bele atu resolve sai hanesan kausa ba halusinasaun hanesan ordem
obriga no halo tauk.
3. Dimensaun intelektual
Halusinasaun hanesan esforsu husi
ego atu hasoru implusu ne’ebé hanehan hanesan buat ida ne’ebé hamosu kuidadu ne’ebé
bele foti kliente nia atensaun.
4. Dimensaun social
Kliente hetan interaksaun social
sente nia moris iha sosiedade iha natureza realidade ne’ebé perigu.Kliente kontente
ho nia halusinasaun hanesan fatin ida ba nia atu atinje nia nesesidade no interaksaun social, kontrola aan no nia dignidade
ne’ebé la hetan iha mundo realidade.
5. Dimensaun spiritual
Halusinasaun espiritualmente hahu’u ho moris ne’ebe
mamuk/kehampaan hidup,rutinidade ne’ebé la iha signifikadu, la iha aktividade
ba orasaun no esforsu ba iha espiritual atu hamoos aan.
C.
SINAIS
SINTOMAS
Tuir Yosep (2009) sinais sintomas husi
halusinasaun mak hansesan:
a.
hare lalatak ne’ebé haruka atu
halo asaun ne’ebé perigu
b.
Hare
ema ne’ebe mak mate tiha ona.
c.
Hare
ema ne’ebe ameasa kliente nia an ka ema seluk.
d.
Koalia
ka hamnasa mesak-mesak.
e.
Hirus
sem motivus
f.
Taka
matan
g.
ibun book aan hela deit
h.
liman book an
i.
oin midar/sorrir
j.
ajitadu
k. Hakarak mesak,hanoin barak
D.
PROSESU
AKONTESE HALUSINASAUN
Teoria Yosep, 2009 prosesu
akontesimentu iha halusinasi sei fahe ba etapa 4 mak hanesan tuir mai ne:
a.
Etapa 1
iha fase imazinasaun iha etapa nebe halo kalma
ho nivel ansiedade menus,ho maneira imajinasaun halo kalma. Iha karakteristika
nebe bazeia ba individu ema ida idak nian no imazina buat nebe liu tia ona
kondisaun emosaun hanesan ansiedade,mesak/solidaun sentimentu tauk no mos hakarak koko deside
atu hakalma nia hanoin hodi hamenus nia ansidade.
b.
Etapa 2
iha fase ida ne imajinasaun iha
etapa nebe halo kalma ho nivel kecemasan nebe todan.iha mos karakteristika
nebe mosu iha individu mak individu ne
sente lakon kontrolo no bele mos nia koko atu hadok nia an hosi fontes nebe preparadu,individu dalaruma sente moe ho
nia esperensia nebe liu onano dada niaan hosi ema seluk.
c.
Etapa 3
iha fase ida ne imaginasaun, iha
ba fase hakalma iha nivel ansiedade todan,esperensia
nebe liu ona nebe sente hosi individu
nebe sai ukun nain.iha mos karakteristika nebe mosu iha individu maka ema
nebe imagina buat nebe ukunnia
anrasik,individu dalaruma hasoru solidaun se esperencia liu ona lakon.
d.
Etapa 4
Iha etapa ida ne’e halusinasaun
iha faze kontinuasaun kontinuasaun ho
grau ansietas paniku.iha mos karakteristika nebe mosu ba individu mak
experensia sensorial karik tuir
individuo nebe lakohi halo tuir saida mak haruka,halusinasi nebe bele direta
iha horas ruma nia laran ka iha loron balun nia laran,karik laiha intervensaun
ba terapeutika
E. MEKANISMU KOPING
Mekanismu koping
hanesan kualker tentativa ne’ebe akontese atu kontrola estres inklui mos
esforsu atu desenvolve ba problema ne’ebe diretamente no mekanismu defesa sira seluk atu bele
proteje an.
Mekanismu koping
tuir Joseph, 2009 inklui mos historia ho
ema seluk (asertivu) nonok (represi/supresi) fo sala ema seluk (displacent) fo
sala aktividade ne’ebe bele fo benefisiu (konversaun) fo rajaun ne’be lojiku (rasionalisme)
retira ba etapa desenvolvimento anterior
(regresaun) transfere ba objetu seluk hirus fali ba ai horis no animal sira.
F. TRATAMENTU (Yosep,2009)
a.
Mediku (Psikofarmako)
1.
Chlorpromazine
a)
Indikasaun
Indikasaun husi aimoruk ne’e nia
sindroma psikis mak kapasidade hodi
valorize va realidade,konsiensia sei afeta, impaktu mos ba kapasidade hodi hanoin ba norma sosial no
identidade ba an rasik. Impaktu ba sentimentu no hahalok nebe la normal,
funsaun mental hanesan : hanoin barak(halusinasi) no dignidade as(waham).
Influensia ba sentimentu no hahalok ne’ebe
la normal ka labale kontrola, kapasidade dependente makas ba funsaun moris
lorloron hanesan laiha forsa hodi servisu, relasaun sosial no hodi halo
atividade diaria.
b) Mekanismu
servisu
Taka
dopamine ba reseptor iha sinap kakutak, espesifikamente systema ekstra
pyramidal.
c) Efeito
ü
pasiente
hateten katak sente oin halai entre konsiensia no lakon konsiensia.
ü
influensia ba otonomia(hipotensia)
antikolinergik ka parasimpik, hanesan ibun kulit maran, susar hodi halo
defekasaun, inus metin, hare la mos, kona intraokuler meninggi, influensia ba
frequensia fuan.
ü
influensia
ekrapramidal hanesan : distonia agudo,akathsia syndrome prakinstren ka
bradikinesia regiditas.
d) Kontra
indikasaun
Kontra indikasaun ba aimoruk ne hanesan moras ba
figado, moras ba ran, epilepsi , komplikasaun ba fuan, dependensia ba aimoruk,
moras SSP (sistema nervosu central), influensi ba konsiensia impaktu husi
depresaun.
e) Uso
aimoruk
Uso
aimoruk ba kliente ho kondisaun agudo fo 3×100mg, wainhira kondisaun pasiente
normal sei hamenus 1×100mg ba kalan.
2.
Haloperiodol
(HLP)
a. Indikasaun
Indikasaun
hodi aimoruk ne mak konsiensia husi pasiente nebe iha kapasidade hare
realidade, iha funsaun mental funsaun moris lorloron.
b. Mekanismo
servisu
Aimoruk
anti psikis ne bele taka dopamine ba reseptor sinaptik neuron iha kakutak,
especifiku ba sistema limbic no sistema pyramidal.
c. Efeito
ü sedasi
no inhibisaun psikomotor
ü
influensia miksi no parasimpatiku, defekasaun,
inus metin, hare lamos, kona intraokuler meninggi, influensia ba frequensia
fuan.
d. Kontra
indikasaun
Kontra
indikasaun hanesan aimoruk ba moras raan,epilepsia (konvulsaun, mudansa
konsiensia) anormalidade fuan,manas, konforme aimoruk, tama iha sistema nervozu
central, disturbiu konsiensia.
e. Uza
aimoruk
Fo aimoruk ba pasiente iha kondisaun agudu,
bai-bain iha forma injeksi 3x5 mg IM fo durasaun iha oras 3x24 otl. No pasiente
nebe fo oral 3x1,5 mg no 3x5 mg.
3.
Trhihexyphenidil
(THD)
a.
indikasaun
aimoruk ne’e iha tipu oi-oin husi
moras Parkinson,inklui postu encephalitis (infeksaun aimoruk ida ne’e kauza
husi virus no bacteria) no idiopatiku (la iha kauza nebe klaru)
b. mekanismu
servisu
aimoruk ne’e sinergi (servisu hamutuk) ho aimoruk
kiniden no aimoruk antikolinergiku no seluk tan.
c. Efeitu
husi aimoruk
ibun kulit maran, matan malahok, konvulzaun, laran
sa’e, muta,konfuzaun, agitasaun,(movimentu motorik nebe hatudu tristeza)
konstipisaun, takikardia, dilatasaun, rins no retensaun urine.
d. kontra
indikasaun
kontra indikasaun hanesan
hipersensitif hasoru trhihexyphenidil (THP) glaucoma sikun klot, psikosis todan
psikoneurosis,hipertropi prostat no obstruksaun kanal edema.
e. Utilizasaun aimoruk
fo
aimoruk ne’e ba pasiente ho doosis 3x2 mg ba anti Parkinson.
f. Enfermajen
Halo
asaun enfermajen sei individual no terapi mak grupu (TAK) terapia aktividade
grupu.
B.
KONSEITU
TERORIA KUIDADUS ENFERMAGEM
1. Assesmentu
1. Data geral (Identidade pasiente no responsabilidade
nian)
ü
Naran
ü
Tinan
ü
Sexu
ü
Religiaun
ü
Estadu
civil
ü
Hela
fatin
ü
Profisaun
ü
Etniku
2.
Fator
predispozisaun
Fator predispozisaun hanesan ajudante ne’ebe inklui husi
; fator biologia,fator psikologia,sosial kultural no fator genetika.
3.
Fator presipitasaun
Fator presipitasaun hanesan
fator influensai ne’ebe inklui jestu
husi presepsaun hanesan laiha kapasidade, lakon konfiansa ba an, sente lakon,
sente mesak, lakon buat ruma, hahalok agresivu, violensia, tratamentu ne’ebe la
adekuadu no atendimentu ba simtomas strees nia dala barak inklui akontesimentu
nebe mak nakonu ho stress hanesan lakon buat ruma nebe provoka kapasidade
individuo nia atu halo interaksaun ho ema seluk no bele kausa ansiedade.
4. Fator psikososial nebe kompostu husi:
Geanograma,konseitu ba an
rasik,relasaun sosial no espiritual
5.
Estadu mental kompostu husi:
jestu, komunikasaun, aktividade motoriku,
sentimentu natural, efeitu husi pasinte, interksaun bainhira halo untervista,
prosesu hanoin, hanoin, nivel konsiensia, memoria, nivel konsentrasaun,
kapasidade atu halo valoriza
6. Mekanismu koping: kliente iha koping
adaptivu ou malaadaptivu diak.
7. Aspetu mediku ne’be inklui husi; diagnosa mediku no terapia mediku
Iha
prosesu assesmentu, data importante nebe presija atu hatene maka hanesan:
a.
Tipu halusinasi
Tipu
halusinasaun mak hanesan tuir mai ne’e ;data objektivu no subjektivu.Data
objektivu bele avalia ho maneira entrevista ho pasiente.Liu husi dadus ida ne’e
enfermeiru bele hatene kontestu halusinasaun ba pasiente.
Tipu Halusinasi
|
Data objektif
|
Data subjektif
|
Halusinasi ba audisaun
|
ü koalia ou hamnsa mesak.
ü Marah-marah tanpa sebab
ü hirus
arbiru
ü Menyedengkan telinga kearah
tertentu
ü Taka tilun
|
ü Rona lian ou kegaduhan
ü Rona lian ou kegaduhan
ü
rona nia lian koalia kolia arbiru
ü rona lian hanesan haruka halo buat nebe
perigu
|
Halusinasi ba visaun
|
ü hatudu ba diresaun refere.
ü tauk ba buat nebee la
los ou la klaru.
|
ü hare lalatak, naroman, forma geometrika,
foema karton, hare diabu ou monster
|
Halusinasi ba cheiru/ horon
|
ü
Horon hanesan, gosta tebes ba cheiru refere,
ü taka inus.
|
ü gosta horon iss sira nebe hansesan, ema nia
raan, urina, feses, dalaruma horon is
ne agrdavel tebes.
|
Halusinasi ba desgutasaun
|
ü tafui bebeik.
ü Muta
|
ü sente hanesan raan,
urina ou feses
|
Halusinas ba palpasaun
|
ü koi-koi bebeik isin
|
ü hateten katak sente iha insetus iha nia
isin.
ü sente hanesan listrik choke.
|
b.
Kontestu halusinasaun
Dadus
konaba halusinasaun bele hatene liu husi
resultadu assesmentu kona ba tipu halusinasiaun.
c. Tempu,
frekuensia no situasaun ne’ebe hamosu halusinasaun.
Enfermeira sira mos presija halo assesmentu ba
tempu, frekuensia no situasaun ne’ebe hamosu halusinasaun ne’ebe pasiente nee hasoru ou infrenta.
bainhira mak halusinasaun ne’e akontese? dader, meiu dia, ou kalan.? no oras
hira? frekuensia halusinasaun ne’e aontese bebeik ou dala ida deit? no halo
aksaun ne’e atu bele identifika intervensaun ne’ebe diak iha temou ne’ebe
akontese halusinasi, atu bele hasees husi situasaun nebe kausa halusinasi ne’e
mosu. atu nune pasien la bele terus bebeik iha halusinasaun ne’’e nia laran.
liu husi hatene nia frekuensia ne’ebe
akontese bele ona halo planu frekuensia ba prevene halusinasaun labele
akontese.
d. Resposta ba halusinasaun.
Atu bele hatene saida mak pasiente nee halo
durante nia halusinasaun ne’e mosu. enfermeira
bele husu ba pasiente buat ne’ebe nia sente ou nia halo durante halusinasaun ne’e
mosu. Enfermeira mos bele husu ba nia familia ou ema ne’ebe besik liu ba
pasiente. ou bele mos halo observasaun ba jestu pasiente nia iha tempu ne’ebe mosu
halusinasi.
2.
Diagnosa enfermagen
Tuir Yosep, 2009
diagnosa enfermagen ne’ebe mosu mak hanesan:
a.
Problema persepsaun sensorial : halusinasaun visual
b.
Isolasaun social
c.
Resiko husi ita nia atitude hodi hakanek
an
d.
Menus dignidade
3.
Intervensaun asaun enfermagen
a.
Problema ba iha
persepsaun sensorial husi halusinasaun visual
b.
Objetivu husi kuidadus ne’ebe ita halo ba pasiente mak hanesan:
1.
Pasiente bele hatene halusinasaun
2.
Pasiente bele
kontrola halusinasaun ne’e rasik
3.
Pasiente tuir programa tratamentu ho optimu
c.
Asaun enfermagen
1.
Ajuda pasiente hodi hatene halusinasaun
Atu ajuda
pasiente hodi hatene halusinasaun tenke halo ho metodo halo diskusaun ho
pasiente saida mak nia hare, tempu akontesementu halusinasaun frekuensia husi
akontesementu halusinasaun, situasaun ne’ebe fo kauza hodi hamosu halusinasaun
no respon pasien bainhira mosu halusinasaun.
2.
Fo treino ba pasiente hodi kontrola halusinasaun
Atu hatene pasiente para bele kontrola halusinasaun ita bo’ot bele fo treinu ba pasiente metodu hat(4)
ne’ebe mak iha ona evidensia bele kontrola an hodi labele hetan halusinasaun. Iha metodu hat
(4) ne’e mak hanesan :
a. Reprensaun
halusinasaun mak esforsu kontrola an ba iha halusinasaun ne’ebe mak mosu. Pasiente ne’ebe mak
fo ona treinu atu dehan deit
la bazeia ba halusinasaun ne’ebe mak mosu ou la fo atesaun halusinasaun ne’e rasik. Karik ida ne’e
mak sei halo, pasiente sei bele kontrola an no la tuir halusinasaun ne’ebe mak mosu. Dalaruma halusinasaun nafatin sei iha
maibe ho kapasidade ida ne’e
pasiente sei la tauk hodi tuir saida maka iha halusinasaun nia laran.
Etapa hodi halo kuidadus mak
hanesan :
ü esplika metodu reprensaun ba halusinasaun
ü Memperagakan
cara menghardik
ü Meminta
pasien memperagakan ulang
ü Monitora implementasaun ho forma ida ne’e,fortalese/haforsa komportamentu pasiente.
b. dada lia ho ema seluk
atu kontrola halusinasaun bele mos ho bercakap-cakap ho ema seluk ne’ebe mak hetan halusinasaun. Bainhira pasiente
bercakap-cakap ho ema seluk maka mosu distraksaun; focus
perhatian pasiente nia hanoin sei
muda husi halusiansaun hanesan bercakap-cakap ho ema seluk
c. halo aktividade ne’ebe mak tau ona iha horario
atu hamenus
risku halusinasaun para labele mosu tan maka ho menyibukkan ita nia an
halo atividade ho regular. Ho atividade ne’ebe mak tau ona iha horario,
pasiente sei la iha tempu ne’ebe mak naton hodi tur mesak no dalabarak mosu
halusinasaun. Ho ida ne’e
pasiente sofre halusinasaun babain ajuda hodi resolve rasik halusinasaun ne’e
ne’ebe mak iha ho metodu halo atividade ho regular husi dader hader mai to
kalan atu toba 7 dias iha semana ida.
Etapa intervensaun hanesan tuir mai :
ü
Esplika ba pasiente atividade ne’ebe mak importante tenke halo ho regular
hodi resolve halusinasaun
ü
Halo diskusaun konaba atividade ne’ebe mak pasiente halo ona
ü
Fo treino ba pasiente hodi halo atividade
ü
Forma horario hodi halo atividade lor-loron apar ho
atividade ne’ebe mak nia rasik halo ona depois de ita fo treinu.
d. utiliza aimoruk ho regular
atu bele kontrola halusinasaun pasiente mos tenke fo treino hodi utiliza
aimoruk ho regular. Pasiente ne’ebe mak iha problema ba nia alma ne’ebe baixa
iha uma, dala barak pasiente hemu aimoruk la tuir programa ne’ebe mak iha no
sai resisten. Karik akontese hanesan ne’e maka difisil tebes ba pasiente nia kondisaun
para diak fila fali. Ho ida ne’e pasiente presija fo treino hodi utiliza aimoruk tuir programa
ne’ebe mak iha no iha kontinuasaun.
Tuir mai ne’e
kuidadus ne’ebe presija halo hodi fo tratamentu
para pasiente bele tuir:
ü Esplika utilizasaun aimoruk
ü Esplika karik pasiente derepente para hemu aimoruk
ü Esplika metodu tratamentu
ü Esplika metodu hodi utiliza aimoruk ho pinsipo ne’ebe
ne’ebe los (aimoruk los, pasiente los, metodu los, horas los, doze los)
4.
Implementasaun
Tuir depertamento de saude iha tinan 2000 hateten
katak implementasaun mak hanesan kuidadus enfermagem ne’ebe mak iha relasaun ho
planu kuidadus enfermagem. Antes halo kuidadus enfermagem ne’ebe mak planu tiha
ona enfermeiro presija halo validasaun planu kuidadus enfermagem ne’ebe tenke
hanesan ho pasiente nia kondisaun agora.
5. Estrategia Pelaksanaan
Halusinasaun
|
Pasiente
Sp1
1.
Identifika tipu halusinasaun pasiente.
2.
Identifika kontestu halusinasaun pasiente
3.
Idenifika tempu halusinasaun pasient
4.
Identifika frekuensia halusinasaun pasient
5.
Identifika situasaun ne’ebe mak hamosu halusinasaun
6.
Identifika respon paseinte hasoru halusinasaun
7.
Hanorin pasiente hardik/rai halusinasaun
8.
Hanorin pasiente
iha aktividade diaria.
Sp II p
1.
Avalia agenda aktividade diaria
pasiente nian
2.
Terinu pasiente kontrola
halusinasaun ho maneira konversa ho ema seluk.
3.
Hanorin pasiente
iha aktividade diaria
SP III p
1.
Avalia agenda aktividade diaria
pasiente
2.
Treinu pasiente kontrola
halusinasaun ho halo aktividade (aktividade ne’ebe bai-bain pasiente halo)
3.
Hanorin pasiente
iha aktividade diaria.
1.
SP IV p
1.
Avalia agenda aktividade diaria
pasiente
2. Fo
eduksaun saude konaba utilizasaun aimoruk ho regularmente
3.
Hanorin pasiente
iha aktividade diaria
|
Familia
SP 1 k
1.
Diskute konaba problema ne’ebe
mak familia pasiente sente wainhira halo
2.
Esplika definisaun,sinais
sintomas halusinasaun no tipu halusinasaun ne’ebe mak pasiente sofre no
prosesu hamosu halusinasaun.
3.
Esplika maneira fo kuidadus ba
pasinete ho halusinasaun
2.
3. SP II k
1.
Treinu familia pratika maneira
fo kuidadus pasiene ho halusinasaun ke
2.
Treinu familia halo maneira
kuidadus direkta ba pasiente ho halusinasaun.
2.
SP III k
1.
Ajuda familia halo horariu
aktividade iha uma inklui hemu aimoruk
2.
Esplika follow up ba pasiente depois de pasient fila
2.
|
6. Avaliasaun
Tuir Keliat,1998 evaluasaun hanesan prosesu ne’ebe mak
iha kontinuasaun atu avalai efeitus husi asaun enfermagem ba kliente.
Avaliasaun dele hala’o bazeia ba
SOAP hanesan padaraun hanoin.
S : respon objektivu husi kliente
hasoru intervesaun enfermagem
O : respon subjektivu husi
kliente hasoru intervensaun enfermagem
A : analiza fila fali tuir subjetivu no objektivu
atu reunir karik sei iha problema,mosu
problema foun ka iha data ne’ebe mak iha kontrariu ho moras ne’ebe sei
iha
P : planu ka asaun kontinuasaun
bazeia resultadu analiza ba respon kliente
BALUK IV
INVESTIGASAUN
Iha baluk ida ne’e sei investiga kona ba balansu entre teoria ba baluk II
no kazu ba kliente Nn.R.M iha baluk III lalaok prosesu
enfermajen hanesan tuir mai ne’e:
A.
Asesmentu
1.
Faktores Predispozisaun
2.
Faktores atetude
3.
Mekanismo kopin
B.
Diagnosa Enfermajen
Diagnostiku ne’ebé mosu ba
Kliente Nn.R.M mak disturbiu iha presepsaun sensoria: halusinasaun
audisaun
C.
Plano Enfermajen
Plano ne’ebé halo ba Nn.R.M em jeralmente hanesan ho teoria no kontekstu forma planu
baseia ba kliente nia kondisaun.
D.
Implementasaun Enfermajen
Tuir teoria maneria sira ne’ebé
ita presija atu halo iha implementasaun mak intervensaun ne’ebé planeadu ona
tuir nia valiedade, dominansia iha interpersonal, intelektualidade no tekniku.
Kazu ne’ebé mosu iha kampu(hospital)
implementasaun husi plano enfermajen labele atu aplika tamba menus husi kna’ar
familia nian atu atinje objetivu husi planu enfermajen no objetivu
espesifiku balun ne’ebé labele atu realiza nia implementasaun.
Mesmu diagnosa enfermajen nia planu bele realiza implementasaun ba
diagnosa Disturbiu iha persepsaun sensoria
halusinasaun audisaun.
E.
Evaluasaun
Tuir teoria hateten sai katak
utiliza evaluasaun atu hetan efeitus husi implementasaun enfermajen no utiliza iha tempu naruk tamba ne’e presija inklui mos kliente
no nia familia atu bele hare mudansa no esforsu atu defende kliente nia
kondisaun.
Ba kazu ne’ebé akontese iha
kampu (hospital) identifikasaun ba evaluasaun bele halo iha loron 6 nia
laran(durante interaksaun ho kiente). Tamba la iha kna’ar husi familia sai kauza
ba susesu husi intervensaun enfermajen .
Ba kazu husi Nn.R.M nia evaluasaun
hatudu nia mudansa no desenvolve ne’ebé
di’ak. Kliente ne’ebé bai-bain rona hela de’it lian to dala 3 iha loron ida,
agora rona de’it lian halusinasaun dala ida iha loron ida, kontaktu matan entre
kliente no ema seluk mos komesa iha, kliente bele iha konsentrasaun ba
perguntas ne’ebé hato’o ba nia, kliente bele kontrola nia halusinasaun no bele
halo demonstrasaun kona ba kontrola nia halusinasaun.
BALUK V
MAKTAKAN
3.1 Hakotun
Konkluzaun husi monografia baseia bakuidadus enfermajen ba
Nn.R.M ho halusinasaun Audisaun
mak hanesan tuir mai ne’e:
1.
Assesmentu
Kuidadus enfermajen
ba Nn.R.M ho halusinasaun audisaun iha data ne’ebé
sai hanesan faktores predipojisaun, karakteristika kliente bainhira akontese halusinasaun
no mekanismu koping ne’ebé kliente uza.
2.
Diagnostiku
Diagnostiku ne’ebé
mosu ba Nn.R.M 3, maybe hetan interpretasaun husi hakerek
nain iha diagnose ida ,ne’e mak: Disturbiu presepsaun sensoria relasaun ho
mudansa presepsaun sensoria halusinasaun audisaun. Ho ida ne’e espera katak enfermeiru no pesoal saúde sira ne’ebé
iha hospital saúde mental laklubar bele halo tratamentu kontinuasaun atu problema
husi pasiente sira bele resolvidu.
3.
Planu / Intervensaun
Planu
no intervesaun enfermajen ba Nn.R.M hanesan ho teoria no forma planu tuir kliente niakondisaun.
Diagnosa ne’ebé aplika ba Nn.R.M mak disturbiu presepsaun sensoria relasaun ho mudansa presepsaun
sensoria halusinasaun audisaun.
4.
Implementasaun
Implementasaun
enfermajem ba Nn.R.M ne’ebé
realizadu mak Disturbiu presepsaun sensoria relasaun ho mudansa presepsaun
sensoria halusinasaun audisaun. Iha implementasaun ne’e hakerek nain la hetan difikuldade
tamba kliente koperativu iha komunikasaun ho enfermeiru.
Iha
parte seluk mos intervesaun husi enfermeiru sira sempre kria estratejia baseia ba
intervensaun ne’ebé sei implementa ho objetivu ne’ebé identifika tiha ona no bele
hasa’e kapasidade enfermeiro atu halo kliente bele resolve nia problema.
5.
Evaluasaun
Evaluasaun
ba Nn.R.M resolvidu tuir objetivu
espesifiku ba diagnosa Disturbiu presepsaun sensoria relasaun ho mudansa presepsaun
sensoria halusinasaun audisaun. Kliente sedauk bele halo komunikasaun ho
emaseluk ,kliente kontente liu ho nia mundu mesak.Fallansu husi evaluasaun ne’ebé
hakerek nain hetan mak hakerek nain labele atu halo evaluasaun kontinua ba kliente
tamba bainhira enfermeirus ausisala. Ho idane’e ,evaluasaunne’ebé halo
husihakereknain la efektivu.
3.2 LiafuanDi’ak
Husik onklusaunne’ebéiha
,hakereknainbelefoliafuandi’akhanesantuirmaine’e:
1. Assesmentu
Atuhetanassesmentune’ebédiakenfermeirutenkehalo
mosassesmentubafamiliaatunune’ebeleihamos knar familianianbaimplementasaunprosesuenfermajenespesifikubakuidadussaúde
mental. Tambatuir lei husi hospital katakfamilialabeleakompañakliente, ho
idane’efosujestaunatu halo visitaihauma no intervensaunbafamilia. Bainhira halo
visita familiar belemos halo asesmentukonabaantesedente, sosiukultura no
ambiente no mosklienteniauma. Belemos halo promosaunbakomunidadekonabamoras
mental no kuidadusbaklientene’ebésofremoras mental,
atunune’ekomunidadebelesimukliente no la despresakliente.
2. Diagnostiku
Bainhira halo
onaassesmentuenfermajen, presija halo validasaun,halo klarifikasaun no kontinua
halo observasaunbaproblemane’ebéklienteenfrentaiharelasaun ho Pathway ne’ebéhamosudiagnosasirabakliente
no hare mosdiagnosaselukatu resolve klienteniaproblema.
3. Planeamentu
Formasaunhusiplaneamentuenfermajenbelehusiobjetivuoukriteriaevaluasaunbele
halo balansubaklienteniakondisaun agora nian , atubeleatinjiobjetivuhusiprosesuenfermajensaúde
mental nian no presijaapoiuhusifamilia.
4. Implementasaun
Bainhira
halo implementasaunbaklientepresijatebesfamilianiakontribuisaun.
Maibétambafamilia la akompañakliente, hakereknainsujereatu halo visita familiar
atubele halo intervensaunbafamilia no implementasaunne’ebéita halo
beleoptimutuirobjetivu no Kriteriaevaluasaun.
5. Evaluasaun
Emjeralpresijatebes
halo evaluasaunbafamiliaatuhetanresultadune’ebéoptimu. Tambafamilia la
akompañakliente, atu halo evaluasaunpresija halo visita familiar. Bainhira
halo onaevaluasaunbafamiliabelehetanresultadune’ebébeleatinjeobjetivu, no
hanenusriskubamorasatumosufilafali.
Obrigado
BalasHapus