ASKEP JIWA-KUIDADUS ENFERMAJEM SAUDE MENTAL HO DIAGNOSA MEDIKA HALUSINASAUN



ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAJEM UNTL



KUIDADUS ENFERMAGEM BA  SAUDE MENTAL HO HALUSINASAUN

 


KAPITULU I

                                                             INTRODUSAUN                          



1.1.   BAZE FUNDAMENTAL

Tuir Word Health Organization(WHO),saude mental laos ho deit perturbasaun mental/alma,maibe existe ho varias karakteristikas positive ne’ebe mak ilustra aliñamentu no ekilibriu psikologiku ne’ebe reflete maturidade ba personalidade. Tuir data WHO iha tinan 2012, 450 milhoes iha mundu tomak mak sofre perturbasaun mental,no 1/3 ne’ebe mak moris iha nasaun ne’ebe dezenvolvidu, ,  sebanyak  8  dari  10  penderita gangguan mental itu tidak mendapatkan perawatan.



Tuir May Durant Thomas (1991) geralmente hetan iha pasiente sira ne’ebe ho disturbiu alma/mental hanesan : Skizofrenia,Depresaun,Delirium no kondisaun ne’ebe iha relasaun ho alkohol no utilizasaun drogas



1.2.   FORMULASAUN PROBLEMA

Oinsa atu prepara kuidadus enfermajen ba pasiente ho problema alma halusinasaun?



1.3.    OBJETIVU 

*            Geral

Espera katak estudante bele aumenta esperensia teoria nian konaba kuidadu enfermajen ba kliente ho halusinasaun



*     Espesifiku

a.      Estudante bele halo assesmentu Enfermajen ba kliente ho problema alma halusinasaun

b.     Estudante bele halo diagnosa kuidadus Enfermajen ho problema alma halusinasaun

c.      Estudante bele halo planu kuidadus Enfermajen ba kliente ho problema alma halusinasaun

d.     Estudante bele halo intervensaun Enfermajen  ba kliente ho problema alma halusinasaun.

e.      Estudante bele halo evaluasaun Enfermajen ba kliente ho problema alma halusinasaun



1.4.Benefisiu

a.                Ba hakerek Nain

Uja hodi aumenta kuñesimentu hakerek nain nian konaba moras halusinasaun ba pasiente ho problema alma.

b.               Ba Lee nain

Bele uja hodi aumenta kuñesimentu konaba moras halusinasaun

c.                Ba instituisaun

Bele uja hodi aumenta asesmentu konaba moras halusinasaun ho sai hanesan mos informasaun konaba estudante nian hodi bele kompremde teoria kuidadus enfermajen ho problema alma halusinasaun.









































KAPITULU II

ENQUADRAMENTU TEORIA



A.    DEFINISAUN

Halusinasaun hanesan sintomas ida husi disturbiu alma  ne’ebe mak kliente sofre mudansa sensorial mak hanesan; sente  sensasaun falsu ho forma lin/som,vizaun,degustasaun/pengecapan,palpasaun.Kliente sente stimulus ne’ebe tuir lolos la iha (WHO,2006).

 Halusinasaun sai hanesan prosesu ikus husi observasaun ne’ebe hahu’u ho proseseu simu stimulus husi alat indra,kemudian individu ada perhatian,lalu diteruskan ke otak dan baru kemudian individu menyadari tentang sesuata yang dinamakan persepsaun                                  ( Yosep,2009 ).

Halusinasaun hanesan stimulus persepsaun, kona ba maneira ida, no laos tamba stimulus husi liur nian. Halusinasaun hanesan aksaun bain bain konaba  rona maromak nia lian, majiku nia lian no ema nia lian sira ne’ebé koalia konaba nia, dalabarak akontese ba pasiente Skizofrenia.(Stuart and Sundeen, 1995).



     

B.    ETIOLOGIA

*     Fator predisposisaun

Fator predisposisaun mak fator risku ne’ebe influensia ba forma no resultadu husi fontes ne’ebe bele individu uza atu hasoru streess.Bele hetan husi kliente ka familia,fator disposisaun mak hanesan fator desenvolvimentu,sosiokultural,biokimia,psicologia no genetica.(Yosep,2009).

1.     Fator desenvolmimentu

Wainhira akontese impedimentu iha desenvolvimentu nia laran no relasaun interpersonal sai  perturbadu,nune’e individu sei hasoru stress no tauk.

2.     Fator sociokultural

Faktor barak iha komunidade ne’ebe bele sai kausa ba ema ka individu sente katak nia la iha valor entaun individuo ne’e sei sente mesak iha ambiente ne’ebé nia hela ba no bo’ot ba.





3.     Fator biokimia

Iha influensia ba atu kontese disturbiu mental, se ema ruma hasoru estres ne’ebé demais liu mak iha nia aan sei hasai substansia ida ne’ebé ho atitude  halusi nogeniku neurokimia hanesan buffofenon dan di methytrenferase.(DMP)



4.     Fator psikologia

Tipu pessoal ne’ebé fraku no la iha responsabilidade fasil atu usa sala substansia aditivu. Influensia ba kliente nia vulnerabilidade atu foti desisaun ba nia future.Klientehililiuhaksolokne’ebé ho tempo badak no halai husi natureza ne’ebé real maibe ba fali natureza ne’ebé ho imazinasaun deit.



5.     Fator genetika

Gen ne’ebé infulensia iha skozofrenia seidauk deskobre, maibe husi resultadu estudu hatudu katak fator familia sai  influensia boot ba moras ida ne’e.



*     Fator presipitasaun

Responde husi kliente ba halusinasaun bele hanesan deskonfia,tauk,kuriozu,la seguru, triste, konfuzaun no seluk tan tuir Rawlins no Heacock, 1993 halusinasaun ne’ebe la  hare husi dimensaun 5 mak hanesan:



1.     Dimensaun fisiku

Halusinasaun bele mosu husi kondisaun fisiku hanesan kolen ne’ebé demais, usa sala aimoruk, isin manas, susar atu toba,



2.     Dimensaun emosional

Sentimentu tauk ne’ebé demais ba problema ruma ne’ebé la bele atu resolve sai hanesan kausa ba halusinasaun hanesan ordem obriga no halo tauk.



3.     Dimensaun intelektual

Halusinasaun hanesan esforsu husi ego atu hasoru implusu ne’ebé hanehan hanesan buat ida ne’ebé hamosu kuidadu ne’ebé bele foti kliente nia atensaun.



4.     Dimensaun social

Kliente hetan interaksaun social sente nia moris iha sosiedade iha natureza realidade ne’ebé perigu.Kliente kontente ho nia halusinasaun hanesan fatin ida ba nia atu atinje nia nesesidade  no interaksaun social, kontrola aan no nia dignidade ne’ebé la hetan iha mundo realidade.









5.     Dimensaun spiritual

Halusinasaun espiritualmente hahu’u ho moris ne’ebe mamuk/kehampaan hidup,rutinidade ne’ebé la iha signifikadu, la iha aktividade ba orasaun no esforsu ba iha espiritual atu hamoos aan.



C.    SINAIS SINTOMAS

Tuir Yosep (2009) sinais sintomas husi halusinasaun mak hansesan:

a.      hare lalatak ne’ebé haruka atu halo asaun ne’ebé perigu

b.     Hare ema ne’ebe mak mate tiha ona.

c.      Hare ema ne’ebe ameasa kliente nia an ka ema seluk.

d.     Koalia ka hamnasa mesak-mesak.

e.      Hirus sem motivus

f.      Taka matan

g.     ibun book aan hela deit

h.     liman book an

i.       oin midar/sorrir

j.       ajitadu

k.     Hakarak mesak,hanoin barak



D.    PROSESU AKONTESE HALUSINASAUN

Teoria  Yosep, 2009 prosesu akontesimentu iha halusinasi sei fahe ba etapa 4 mak hanesan tuir mai ne:

a.     Etapa  1

 iha fase imazinasaun iha etapa nebe halo kalma ho nivel ansiedade menus,ho maneira imajinasaun halo kalma. Iha karakteristika nebe bazeia ba individu  ema ida idak  nian no imazina buat nebe liu tia ona kondisaun emosaun hanesan ansiedade,mesak/solidaun  sentimentu tauk no mos hakarak koko deside atu hakalma nia hanoin hodi hamenus nia ansidade.



b.     Etapa  2

iha fase ida ne imajinasaun iha etapa nebe halo kalma ho nivel kecemasan nebe todan.iha mos karakteristika nebe  mosu iha individu mak individu ne sente lakon kontrolo no bele mos nia koko atu hadok nia an hosi fontes  nebe preparadu,individu dalaruma sente moe ho nia esperensia nebe liu onano dada niaan hosi ema seluk.







c.      Etapa 3

iha fase ida ne imaginasaun, iha ba fase hakalma iha nivel ansiedade  todan,esperensia nebe liu ona  nebe sente hosi individu nebe sai ukun nain.iha mos karakteristika nebe mosu iha individu maka ema nebe  imagina buat nebe ukunnia anrasik,individu dalaruma hasoru solidaun se esperencia liu ona lakon.



d.     Etapa  4

Iha etapa ida ne’e halusinasaun iha faze kontinuasaun kontinuasaun ho grau ansietas paniku.iha mos karakteristika nebe mosu ba individu mak experensia  sensorial karik tuir individuo nebe lakohi halo tuir saida mak haruka,halusinasi nebe bele direta iha horas ruma nia laran ka iha loron balun nia laran,karik laiha intervensaun ba terapeutika




E.    MEKANISMU KOPING

Mekanismu koping hanesan kualker tentativa ne’ebe akontese atu kontrola estres inklui mos esforsu atu desenvolve ba problema ne’ebe diretamente  no mekanismu defesa sira seluk atu bele proteje an.

Mekanismu koping tuir  Joseph, 2009 inklui mos historia ho ema seluk (asertivu) nonok (represi/supresi) fo sala ema seluk (displacent) fo sala aktividade ne’ebe bele fo benefisiu (konversaun) fo rajaun ne’be lojiku (rasionalisme) retira  ba etapa desenvolvimento anterior (regresaun) transfere ba objetu seluk hirus fali ba ai horis no animal sira.



F.     TRATAMENTU (Yosep,2009)

a.     Mediku (Psikofarmako)

1.     Chlorpromazine

a)       Indikasaun

Indikasaun husi aimoruk ne’e nia sindroma psikis mak kapasidade hodi  valorize va realidade,konsiensia sei afeta, impaktu mos ba kapasidade hodi hanoin ba norma sosial no identidade ba an rasik. Impaktu ba sentimentu no hahalok nebe la normal, funsaun mental hanesan : hanoin barak(halusinasi) no dignidade as(waham). Influensia ba sentimentu no hahalok  ne’ebe la normal ka labale kontrola, kapasidade dependente makas ba funsaun moris lorloron hanesan laiha forsa hodi servisu, relasaun sosial no hodi halo atividade diaria.

b)       Mekanismu servisu

Taka dopamine ba reseptor iha sinap kakutak, espesifikamente systema ekstra pyramidal.



c)       Efeito

ü  pasiente hateten katak sente oin halai entre konsiensia no lakon konsiensia.

ü   influensia ba otonomia(hipotensia) antikolinergik ka parasimpik, hanesan ibun kulit maran, susar hodi halo defekasaun, inus metin, hare la mos, kona intraokuler meninggi, influensia ba frequensia fuan.

ü  influensia ekrapramidal hanesan : distonia agudo,akathsia syndrome prakinstren ka bradikinesia regiditas.

d)       Kontra indikasaun

Kontra indikasaun ba aimoruk ne hanesan moras ba figado, moras ba ran, epilepsi , komplikasaun ba fuan, dependensia ba aimoruk, moras SSP (sistema nervosu central), influensi ba konsiensia impaktu husi depresaun.

e)       Uso aimoruk

Uso aimoruk ba kliente ho kondisaun agudo fo 3×100mg, wainhira kondisaun pasiente normal sei hamenus 1×100mg ba kalan.



2.     Haloperiodol (HLP)

a.      Indikasaun

Indikasaun hodi aimoruk ne mak konsiensia husi pasiente nebe iha kapasidade hare realidade, iha funsaun mental funsaun moris lorloron.

b.     Mekanismo servisu

Aimoruk anti psikis ne bele taka dopamine ba reseptor sinaptik neuron iha kakutak, especifiku ba sistema limbic no sistema pyramidal.

c.      Efeito

ü  sedasi no inhibisaun psikomotor

ü   influensia miksi no parasimpatiku, defekasaun, inus metin, hare lamos, kona intraokuler meninggi, influensia ba frequensia fuan.

d.     Kontra indikasaun

Kontra indikasaun hanesan aimoruk ba moras raan,epilepsia (konvulsaun, mudansa konsiensia) anormalidade fuan,manas, konforme aimoruk, tama iha sistema nervozu central, disturbiu konsiensia.

e.      Uza  aimoruk

 Fo aimoruk ba pasiente iha kondisaun agudu, bai-bain iha forma injeksi 3x5 mg IM fo durasaun iha oras 3x24 otl. No pasiente nebe fo oral 3x1,5 mg no 3x5 mg.

3.     Trhihexyphenidil (THD)

a.     indikasaun

aimoruk ne’e iha tipu oi-oin husi moras Parkinson,inklui postu encephalitis (infeksaun aimoruk ida ne’e kauza husi virus no bacteria) no idiopatiku (la iha kauza nebe klaru)



b.     mekanismu servisu

aimoruk ne’e sinergi (servisu hamutuk) ho aimoruk kiniden no aimoruk antikolinergiku no seluk tan.

c.      Efeitu husi aimoruk

ibun kulit maran, matan malahok, konvulzaun, laran sa’e, muta,konfuzaun, agitasaun,(movimentu motorik nebe hatudu tristeza) konstipisaun, takikardia, dilatasaun, rins no retensaun urine.

d.     kontra indikasaun

kontra indikasaun hanesan hipersensitif hasoru trhihexyphenidil (THP) glaucoma sikun klot, psikosis todan psikoneurosis,hipertropi prostat no obstruksaun kanal edema.





e.       Utilizasaun  aimoruk

fo aimoruk ne’e ba pasiente ho doosis 3x2 mg ba anti Parkinson.

f.      Enfermajen

Halo asaun enfermajen sei individual no terapi mak grupu (TAK) terapia aktividade grupu.























B.    KONSEITU TERORIA KUIDADUS ENFERMAGEM

1. Assesmentu

1.     Data geral (Identidade pasiente no responsabilidade nian)

ü  Naran

ü  Tinan

ü  Sexu

ü  Religiaun

ü  Estadu civil

ü  Hela fatin

ü  Profisaun

ü  Etniku



2.     Fator predispozisaun

Fator predispozisaun hanesan ajudante ne’ebe inklui husi ; fator biologia,fator psikologia,sosial kultural no fator genetika.



3.     Fator presipitasaun

Fator presipitasaun hanesan fator  influensai ne’ebe inklui jestu husi presepsaun hanesan laiha kapasidade, lakon konfiansa ba an, sente lakon, sente mesak, lakon buat ruma, hahalok agresivu, violensia, tratamentu ne’ebe la adekuadu no atendimentu ba simtomas strees nia dala barak inklui akontesimentu nebe mak nakonu ho stress hanesan lakon buat ruma nebe provoka kapasidade individuo nia atu halo interaksaun ho ema seluk no bele kausa ansiedade.

4.     Fator psikososial nebe kompostu husi:

Geanograma,konseitu ba an rasik,relasaun sosial no espiritual                                    

5.     Estadu mental kompostu husi:

 jestu, komunikasaun, aktividade motoriku, sentimentu natural, efeitu husi pasinte, interksaun bainhira halo untervista, prosesu hanoin, hanoin, nivel konsiensia, memoria, nivel konsentrasaun, kapasidade atu halo valoriza



6.     Mekanismu koping: kliente iha koping adaptivu ou malaadaptivu diak.

7.     Aspetu  mediku ne’be inklui husi; diagnosa mediku no terapia mediku

Iha prosesu assesmentu, data importante nebe presija atu hatene maka hanesan:



a.     Tipu halusinasi

Tipu halusinasaun mak hanesan tuir mai ne’e ;data objektivu no subjektivu.Data objektivu bele avalia ho maneira entrevista ho pasiente.Liu husi dadus ida ne’e enfermeiru bele hatene kontestu halusinasaun ba pasiente.









Tipu Halusinasi
Data objektif
Data subjektif
Halusinasi ba audisaun
ü  koalia ou hamnsa mesak.
ü  Marah-marah tanpa sebab
ü   hirus arbiru
ü    Menyedengkan telinga kearah tertentu
ü  Taka tilun
ü Rona lian ou kegaduhan
ü Rona lian ou kegaduhan
ü rona nia lian koalia kolia arbiru
ü rona lian hanesan haruka halo buat nebe perigu

Halusinasi ba visaun
ü  hatudu ba diresaun refere.
ü  tauk ba buat nebee la los ou la klaru.
ü  hare lalatak, naroman, forma geometrika, foema karton, hare diabu ou monster
Halusinasi ba cheiru/ horon
ü  Horon hanesan, gosta tebes ba cheiru refere,
ü  taka inus.
ü  gosta horon iss sira nebe hansesan, ema nia raan, urina, feses, dalaruma horon is  ne agrdavel tebes.
Halusinasi ba desgutasaun
ü  tafui bebeik.
ü  Muta
ü  sente hanesan raan, urina ou feses
Halusinas ba palpasaun
ü  koi-koi bebeik isin
ü  hateten katak sente iha insetus iha nia isin.
ü  sente hanesan listrik choke.



b.   Kontestu halusinasaun

 Dadus konaba halusinasaun  bele hatene liu husi resultadu assesmentu kona ba tipu       halusinasiaun.

c.   Tempu, frekuensia no situasaun ne’ebe  hamosu halusinasaun.

Enfermeira sira mos presija halo assesmentu ba tempu, frekuensia no situasaun ne’ebe hamosu halusinasaun  ne’ebe pasiente nee hasoru ou infrenta. bainhira mak halusinasaun ne’e akontese? dader, meiu dia, ou kalan.? no oras hira? frekuensia  halusinasaun  ne’e aontese bebeik ou dala ida deit? no halo aksaun ne’e atu bele identifika intervensaun ne’ebe diak iha temou ne’ebe akontese halusinasi, atu bele hasees husi situasaun nebe kausa halusinasi ne’e mosu. atu nune pasien la bele terus bebeik iha halusinasaun ne’’e nia laran. liu husi hatene nia frekuensia  ne’ebe akontese bele ona halo planu frekuensia ba prevene halusinasaun labele akontese.

d.   Resposta  ba halusinasaun.

Atu bele hatene saida mak pasiente nee halo durante nia halusinasaun ne’e mosu. enfermeira  bele husu ba pasiente buat ne’ebe  nia sente ou nia halo durante halusinasaun ne’e mosu. Enfermeira mos bele husu ba nia familia ou ema ne’ebe besik liu ba pasiente. ou bele mos halo observasaun ba jestu pasiente nia iha tempu ne’ebe mosu halusinasi.



2.     Diagnosa enfermagen

Tuir Yosep, 2009 diagnosa enfermagen ne’ebe mosu mak hanesan:

a.             Problema persepsaun sensorial  : halusinasaun visual

b.             Isolasaun social

c.              Resiko husi ita nia atitude hodi hakanek an

d.             Menus dignidade



3.      Intervensaun asaun enfermagen

a.             Problema ba iha persepsaun sensorial husi halusinasaun visual

b.             Objetivu husi kuidadus ne’ebe ita halo ba pasiente mak hanesan:

1.          Pasiente bele hatene halusinasaun

2.           Pasiente bele kontrola halusinasaun ne’e rasik

3.          Pasiente tuir programa tratamentu ho optimu

c.             Asaun  enfermagen

1.          Ajuda pasiente hodi hatene halusinasaun

Atu ajuda pasiente hodi hatene halusinasaun tenke halo ho metodo halo diskusaun ho pasiente saida mak nia hare, tempu akontesementu halusinasaun frekuensia husi akontesementu halusinasaun, situasaun ne’ebe fo kauza hodi hamosu halusinasaun no respon pasien bainhira mosu halusinasaun.

2.          Fo treino ba pasiente hodi kontrola halusinasaun

Atu hatene  pasiente para bele kontrola halusinasaun ita bo’ot bele fo treinu ba pasiente metodu hat(4) ne’ebe mak iha ona evidensia bele kontrola an hodi labele hetan halusinasaun. Iha metodu hat (4) ne’e mak hanesan :

a.      Reprensaun halusinasaun mak esforsu  kontrola an ba iha halusinasaun ne’ebe mak mosu. Pasiente ne’ebe mak fo ona treinu atu dehan deit la bazeia ba  halusinasaun ne’ebe mak mosu ou la fo atesaun  halusinasaun ne’e rasik. Karik ida ne’e mak sei halo, pasiente sei bele kontrola an no la tuir halusinasaun ne’ebe mak mosu. Dalaruma halusinasaun nafatin sei iha  maibe ho kapasidade ida ne’e pasiente sei la tauk hodi tuir saida maka iha halusinasaun nia laran.

 Etapa hodi halo kuidadus mak hanesan :

ü esplika metodu reprensaun ba halusinasaun

ü Memperagakan cara menghardik 

ü Meminta pasien memperagakan ulang 

ü Monitora implementasaun ho forma ida ne’e,fortalese/haforsa                 komportamentu pasiente.



b.     dada lia ho ema seluk 

      atu kontrola halusinasaun bele mos ho bercakap-cakap ho ema seluk ne’ebe mak hetan halusinasaun. Bainhira pasiente bercakap-cakap ho ema seluk maka mosu distraksaun; focus perhatian pasiente nia hanoin sei muda husi halusiansaun hanesan bercakap-cakap ho ema seluk



c.      halo aktividade ne’ebe mak tau ona iha horario

     atu hamenus risku halusinasaun para labele mosu tan maka ho menyibukkan ita nia an halo atividade ho regular. Ho atividade ne’ebe mak tau ona iha horario, pasiente sei la iha tempu ne’ebe mak naton hodi tur mesak no dalabarak mosu halusinasaun. Ho ida ne’e pasiente sofre halusinasaun babain ajuda hodi resolve rasik halusinasaun ne’e ne’ebe mak iha ho metodu halo atividade ho regular husi dader hader mai to kalan atu toba 7 dias iha semana ida.

Etapa intervensaun hanesan tuir mai :

ü  Esplika ba pasiente atividade ne’ebe mak importante tenke halo ho regular hodi resolve halusinasaun 

ü  Halo diskusaun konaba atividade ne’ebe mak pasiente halo ona

ü   Fo  treino ba pasiente hodi halo atividade

ü   Forma  horario hodi halo atividade lor-loron apar ho atividade ne’ebe mak nia rasik halo ona depois de ita fo treinu.



d.      utiliza aimoruk ho regular

      atu bele kontrola halusinasaun pasiente mos tenke fo treino hodi utiliza aimoruk ho regular. Pasiente ne’ebe mak iha problema ba nia alma ne’ebe baixa iha uma, dala barak pasiente hemu aimoruk la tuir programa ne’ebe mak iha no sai resisten. Karik akontese hanesan ne’e maka difisil tebes ba pasiente nia kondisaun para diak fila fali. Ho ida ne’e pasiente presija fo treino hodi utiliza aimoruk tuir programa ne’ebe mak iha no iha kontinuasaun.

Tuir mai ne’e kuidadus ne’ebe presija halo hodi fo tratamentu  para pasiente bele tuir:

ü Esplika  utilizasaun aimoruk

ü Esplika  karik pasiente derepente para hemu aimoruk

ü Esplika  metodu tratamentu

ü Esplika  metodu hodi utiliza aimoruk ho pinsipo ne’ebe ne’ebe los (aimoruk los, pasiente los, metodu los, horas los, doze los)



4.      Implementasaun

Tuir depertamento de saude iha tinan 2000 hateten katak implementasaun mak hanesan kuidadus enfermagem ne’ebe mak iha relasaun ho planu kuidadus enfermagem. Antes halo kuidadus enfermagem ne’ebe mak planu tiha ona enfermeiro presija halo validasaun planu kuidadus enfermagem ne’ebe tenke hanesan ho pasiente nia kondisaun agora.



5.     Estrategia Pelaksanaan



Halusinasaun
Pasiente
Sp1
1.     Identifika tipu halusinasaun  pasiente.
2.     Identifika kontestu halusinasaun pasiente
3.     Idenifika tempu halusinasaun pasient
4.     Identifika frekuensia halusinasaun pasient
5.     Identifika situasaun ne’ebe mak hamosu halusinasaun
6.     Identifika respon paseinte hasoru halusinasaun
7.     Hanorin pasiente hardik/rai halusinasaun
8.     Hanorin pasiente iha aktividade diaria.

Sp II p
1.     Avalia agenda aktividade diaria pasiente nian
2.     Terinu pasiente kontrola halusinasaun ho maneira konversa ho ema seluk.
3.     Hanorin pasiente iha aktividade diaria

 SP III  p
1.     Avalia agenda aktividade diaria pasiente
2.     Treinu pasiente kontrola halusinasaun ho halo aktividade  (aktividade  ne’ebe bai-bain pasiente halo)
3.     Hanorin pasiente iha aktividade diaria.
1.    



SP IV p
1.     Avalia agenda aktividade diaria pasiente
2.     Fo eduksaun saude konaba utilizasaun aimoruk ho regularmente
3.      Hanorin pasiente iha aktividade diaria   

Familia
SP 1 k
1.     Diskute konaba problema ne’ebe mak familia pasiente sente wainhira halo
2.     Esplika definisaun,sinais sintomas halusinasaun no tipu halusinasaun ne’ebe mak pasiente sofre no prosesu hamosu halusinasaun.
3.     Esplika maneira fo kuidadus ba pasinete ho halusinasaun
2.
3.  SP II k
1.     Treinu familia pratika maneira fo kuidadus pasiene ho halusinasaun  ke
2.     Treinu familia halo maneira kuidadus direkta ba pasiente ho halusinasaun.
2.      
SP III k
1.     Ajuda familia halo horariu aktividade iha uma inklui hemu aimoruk
2.     Esplika follow up  ba pasiente depois de pasient fila
2.      





6.     Avaliasaun

Tuir Keliat,1998 evaluasaun hanesan prosesu ne’ebe mak iha kontinuasaun atu avalai efeitus husi asaun enfermagem ba kliente.

Avaliasaun dele hala’o bazeia ba SOAP hanesan padaraun hanoin.

S : respon objektivu husi kliente hasoru intervesaun enfermagem

O : respon subjektivu husi kliente hasoru intervensaun enfermagem

A :  analiza fila fali tuir subjetivu no objektivu atu  reunir karik sei iha problema,mosu problema foun ka iha data ne’ebe mak iha kontrariu ho moras ne’ebe sei iha  

P : planu ka asaun kontinuasaun bazeia resultadu analiza ba respon kliente




BALUK IV
INVESTIGASAUN
Iha baluk ida ne’e sei investiga kona ba balansu entre teoria ba baluk II no kazu ba kliente Nn.R.M iha baluk III lalaok prosesu enfermajen hanesan tuir mai ne’e:
A.    Asesmentu
1.     Faktores Predispozisaun
2.     Faktores atetude
3.     Mekanismo kopin
B.    Diagnosa Enfermajen
Diagnostiku ne’ebé mosu ba Kliente Nn.R.M mak disturbiu iha presepsaun sensoria: halusinasaun audisaun
C.    Plano Enfermajen
Plano ne’ebé halo ba Nn.R.M em jeralmente hanesan ho teoria no kontekstu forma planu baseia ba kliente nia kondisaun.
D.    Implementasaun Enfermajen
Tuir teoria maneria sira ne’ebé ita presija atu halo iha implementasaun mak intervensaun ne’ebé planeadu ona tuir nia valiedade, dominansia iha interpersonal, intelektualidade no tekniku. Kazu ne’ebé mosu  iha kampu(hospital) implementasaun husi plano enfermajen labele atu aplika tamba menus husi kna’ar familia nian atu atinje objetivu husi planu enfermajen no objetivu espesifiku  balun  ne’ebé labele atu realiza nia implementasaun. Mesmu diagnosa enfermajen nia planu bele realiza implementasaun ba diagnosa  Disturbiu iha persepsaun sensoria halusinasaun audisaun.
E.     Evaluasaun
Tuir teoria hateten sai katak utiliza evaluasaun atu hetan efeitus husi implementasaun enfermajen  no utiliza iha tempu  naruk tamba ne’e presija inklui mos kliente no nia familia atu bele hare mudansa no esforsu atu defende kliente nia kondisaun.
Ba kazu ne’ebé akontese iha kampu (hospital) identifikasaun ba evaluasaun bele halo iha loron 6 nia laran(durante interaksaun ho kiente). Tamba la iha kna’ar husi familia sai kauza ba susesu  husi intervensaun enfermajen . Ba kazu husi Nn.R.M nia evaluasaun hatudu  nia mudansa no desenvolve ne’ebé di’ak. Kliente ne’ebé bai-bain rona hela de’it lian to dala 3 iha loron ida, agora rona de’it lian halusinasaun dala ida iha loron ida, kontaktu matan entre kliente no ema seluk mos komesa iha, kliente bele iha konsentrasaun ba perguntas ne’ebé hato’o ba nia, kliente bele kontrola nia halusinasaun no bele halo demonstrasaun kona ba kontrola nia halusinasaun.





























BALUK V
MAKTAKAN
3.1       Hakotun
Konkluzaun husi monografia baseia bakuidadus enfermajen ba Nn.R.M ho halusinasaun Audisaun mak hanesan tuir mai ne’e:
1.     Assesmentu
Kuidadus enfermajen ba Nn.R.M ho halusinasaun audisaun iha data ne’ebé sai hanesan faktores predipojisaun, karakteristika kliente bainhira akontese halusinasaun no mekanismu koping ne’ebé kliente uza.
2.     Diagnostiku
Diagnostiku ne’ebé mosu ba Nn.R.M 3, maybe hetan interpretasaun husi hakerek nain iha diagnose ida ,ne’e mak: Disturbiu presepsaun sensoria relasaun ho mudansa presepsaun sensoria halusinasaun audisaun. Ho ida ne’e espera katak enfermeiru no pesoal saúde sira ne’ebé iha hospital saúde mental laklubar bele halo tratamentu kontinuasaun atu problema husi pasiente sira bele resolvidu.
3.     Planu / Intervensaun
Planu no intervesaun enfermajen ba Nn.R.M hanesan ho teoria no forma planu tuir kliente niakondisaun. Diagnosa ne’ebé aplika ba Nn.R.M mak disturbiu presepsaun sensoria relasaun ho mudansa presepsaun sensoria halusinasaun audisaun.
4.     Implementasaun
Implementasaun enfermajem ba Nn.R.M  ne’ebé realizadu mak Disturbiu presepsaun sensoria relasaun ho mudansa presepsaun sensoria halusinasaun audisaun. Iha implementasaun ne’e hakerek nain la hetan difikuldade tamba kliente koperativu iha komunikasaun ho enfermeiru.
Iha parte seluk mos intervesaun husi enfermeiru sira sempre kria estratejia baseia ba intervensaun ne’ebé sei implementa ho objetivu ne’ebé identifika tiha ona no bele hasa’e kapasidade enfermeiro atu halo  kliente  bele  resolve nia problema.
5.     Evaluasaun
Evaluasaun ba Nn.R.M resolvidu tuir objetivu espesifiku ba diagnosa Disturbiu presepsaun sensoria relasaun ho mudansa presepsaun sensoria halusinasaun audisaun. Kliente sedauk bele halo komunikasaun ho emaseluk ,kliente kontente liu ho nia mundu mesak.Fallansu husi evaluasaun ne’ebé hakerek nain hetan mak hakerek nain labele atu halo evaluasaun kontinua ba kliente tamba bainhira enfermeirus ausisala. Ho idane’e ,evaluasaunne’ebé halo husihakereknain la efektivu.
3.2       LiafuanDi’ak
Husik onklusaunne’ebéiha ,hakereknainbelefoliafuandi’akhanesantuirmaine’e:
1.     Assesmentu
Atuhetanassesmentune’ebédiakenfermeirutenkehalo mosassesmentubafamiliaatunune’ebeleihamos knar familianianbaimplementasaunprosesuenfermajenespesifikubakuidadussaúde mental. Tambatuir lei husi hospital katakfamilialabeleakompañakliente, ho idane’efosujestaunatu halo visitaihauma no intervensaunbafamilia. Bainhira halo visita familiar belemos halo asesmentukonabaantesedente, sosiukultura no ambiente no mosklienteniauma. Belemos halo promosaunbakomunidadekonabamoras mental no kuidadusbaklientene’ebésofremoras mental, atunune’ekomunidadebelesimukliente no la despresakliente.
2.     Diagnostiku
Bainhira halo onaassesmentuenfermajen, presija halo validasaun,halo klarifikasaun no kontinua halo observasaunbaproblemane’ebéklienteenfrentaiharelasaun ho Pathway ne’ebéhamosudiagnosasirabakliente no hare mosdiagnosaselukatu resolve klienteniaproblema.
3.     Planeamentu
Formasaunhusiplaneamentuenfermajenbelehusiobjetivuoukriteriaevaluasaunbele halo balansubaklienteniakondisaun agora nian , atubeleatinjiobjetivuhusiprosesuenfermajensaúde mental nian no presijaapoiuhusifamilia.
4.     Implementasaun
Bainhira halo implementasaunbaklientepresijatebesfamilianiakontribuisaun. Maibétambafamilia la akompañakliente, hakereknainsujereatu halo visita familiar atubele halo intervensaunbafamilia no implementasaunne’ebéita halo beleoptimutuirobjetivu no Kriteriaevaluasaun.
5.     Evaluasaun
Emjeralpresijatebes halo evaluasaunbafamiliaatuhetanresultadune’ebéoptimu. Tambafamilia la akompañakliente, atu halo evaluasaunpresija halo visita familiar. Bainhira halo onaevaluasaunbafamiliabelehetanresultadune’ebébeleatinjeobjetivu, no hanenusriskubamorasatumosufilafali.
















Komentar

Posting Komentar

Postingan populer dari blog ini

SAIDA MAK LUTO?

MENTAL TRATAMENT