MENTAL TRATAMENT

 

PSYCHOLOGYMANIA 

 ISOLAMEENTU SOCIAL

DEFINISAUN

Tuir Townsend, iha Kusumawati F no Harotono  Y (2010) izolasaun social mak kondisaun solitária (kesepian) ne’ebe individu ida sofre hela tanba ema seluk hateten negative no ameasa. Enkuantu retira an mak esforsu ida hodi hadook an husi interasaun ho ema seluk. Individu senti lakon relasaun proximu no laiha oportunidade atu fahe ninia sentiment, hanoin, prestasaun no nia falla, (Depkes, 2006 iha dermawan D no Rusdi, 2013).

Izolasaun social mak kondisaun individu ida ne’ebe sofre redusaun ka ate mesmu nia labele halo inetrasaun ho ema seluk iha nia sorin. Pasiente senti rejeitadu, solitária,no laiha kapasidade atu kria relasaun ne’ebe di’ak ho ema seluk ne’ebe besik nia, (Keliat, 2011).

Etiolojia

Perturbasaun ida ne’e mosu tanba influensia husi factor predispozisaun no factor presipitasaun.

a.       Factor predispozisaun ne’ebe influensia problema izolasaun social tuir Fitria, (2009) mak tuir mai ne’e :

1.      Factor kresimentu

Ba kada faze dezenvolvimentu konaba funsaun kresimentu ne’ebe tenki atinji nune’e a akontese perturb iha relasaun social. Se karik funsaun refere la atinji maka sei difikulta faze kresimentu social ne’ebe sei hamosu probema iha future.

2.      Fator komunikasaun iha familia laran

Problema komunikasaun iha familia laran sai hanesan factor apoio hodi hamosu disturbiu iha relasaun social nia laran. Iha teoria ida ne’e, ida ne’ebe inklui iha problema komunikasaun social nune’e hamosu falta klareza (double blind) katak kondisaun ida ne’ebe membru ida husi familia simu mensajen ne’ebe kontradisaun iha tempu ne’ebe hanesan ka espresaun emosaun ne’ebe aas iha familia ne’ebe difikulta  relasaun ho ambiente liur husi familia.

3.      Factor sosiokultural

Norma sira ne’ebe sala iha familia laran ka ambiente bele kauza relasaun social, iha ne’ebe kada membru familia ne’ebe la produtivu hanesan idozus, sofre moras kronika no defisiensia sei izola husi ambiente social.

4.      Factor biolojiku

Factor biolojiku mos sai hanesan factor ida ne’ebe influensia disturbiu iha relasaun social. Orgaun isin ne’ebe bele influensia transtornu iha relasaun social mak kakutak, pur ezemplu ba kliente skizfrenia ne’ebe sofre problema iha relasaun, nia iha estrutura ne’ebe abnormal iha kakutak hanesan atrofia kakutak no mos mudansa medida no foma selula sira iha limbic no area kortikal.

b.      Factor presipitasaun

Tuir Herman Ade (2011) akontese transtornu relasaun social mos hetan influensia husi factor internal no eksternal individu nian. Factor estressor presipitasaun bele agrupa tuir mai ne’e :

1.      Factor internal

Ezemplu make stressor psikolojiku, mak estress ne’ebe akontese tanba rezulta husi emosaun ka ansiedade ne’ebe naruk no akontese simultaneamente ho limitasaun kapasidade individu atu supera prolema refere. Ansiedade ida ne’e bele mosu rezulta husi demanda atu fahe malu ho ema ne’ebe besik liu ka nesesidade individu ne’ebe la atinji.

2.      Factor eksternal

Ezemplu mak estressor sosiokultural, mak estress ne’ebe hamosu husi factor sosiokultural hanesan familia.

2.2  Faixa responde

Tuir Stuart (2007) transtornu personalidade normalmente bele hatene iha faze adolesensia ka sedu liu no kontinua too faze adultu. Transtornu refere hanesan padraun responde maladaptasaun, la fleksibel, no estabele ne’ebe todan utuuan rezulta disfunsaun hahalok ka distress ne’ebe real.

2.1  Manifestasaun klinika

Tuir  Dermawan D dan Rusdi (2013) hateten sinais no sintomas ne’ebe mosu ba kliente ho izolamentu social mak hanesan:

a)      Sintomas sujetu

·         Kliente konta nia sentimentu kesepian ou rejeitadu husi ema seluk

·         Kliente senti la konfortavel hela ho ema seluk

·         Respon verbal menus

·         Kliente hateten relasaun ne’ebe la signifiku ho ema ema seluk

·         Kliente senti bosan no tarde liu hodi gasta tempu

·         Kliente laiha kapasidade konsentrasaun no foti desizaun

·         Kliente senti la nia an ne’e la funsiona

·         Kliente la fiar an atu hala’o nia moris

·         Kliente senit rejeitadu

b)      Sintomas objetu

·         Kliente nonok deit no lakohi koalia

·         La tuir aktividades

·         Nonok deit iha kuartu.

·         Kliente izola an no lakohi halo interaksaun ho ema ne’ebe besik nia

·         Kliente triste.

·         Menus kontaktu matan

·         Menus espontaneu

·         Apatis (kuidadu ho ambiente)

·         Ekspresaun oin menus saudavel

·         La kuidadu an no la atensaun ba hijiene pessoal

·         Han no hemu iha perturba

·         Retensaun urine no fezes

·         Menus aktividade

·         Menus energia (forsa)

·         Dignidade menus

·         Mudansa isin-lolon, exemplu attitude fetu(prinsipal liu ba iha pozisaun toba

2.2  Impaktu husi izola aan

Hahalok izolamentu social: dada an bele risku akontese persepsaun sensorial halusinasaun (Townsend, M.C, 1998 : 156).

Mudansa persepsaun sensorial halusinasaun hanesan sensorial ne’ebe sala(Ex: laiha stimulu eksternal) ou persepsaun sensorial ne’ebe la tuir realidade hanesan hare lalatak ou rona ne’ebe lolos ne’e laiha (Johnson, B.S, 1995:421)

Tuir Maramis (1998:119) hateten katak halusinasaun hanesan pencerapan tanpa adanya rangsang apapun dari panca indera,  iha ne’ebe ema refere konsiente no ho kondisaun hader hela ne’ebe bele kauza husi psokotiku, disturbius funsional, organiku ou histeriku.

 

2.3  Patopsicologia

Individu ne’ebe sofre izolamentu social sempre konsodera katak fontes kauza izolamentu social ne’e mai husi ambiente. Enkuantu estimulu primariu mak nesesidade autoprotesaun tuir psikologia konaba akontesimentu traumatiku relasiona ho senti sala, hirus, sepih no tauk ema ne’ebe nia hadomi, labele dehan sai buat ida, bele ameasa ba dignidade no nesesidade familia bele aumenta tauk. Atu bele rezolve problema ne’ebe relasaun ho ansiedade presija mekanizmu koping ne’ebe adekuadu. Fontes koping kompostu husi ekonomia, kapasidade rezolve problema, tekniku pertahanan, suporta social no motivasaun.fontes koping hanesan modelu ekonomia ne’ebe bele ajuda ema ida atu integra nia experiensia hamosu stress no adopta estrategia koping ne’ebe susesu. Ema hotu-hotu maske hetan disturbius ba hahalok maibe nafatin iha vantagem personal ne’ebe kompostu husi: aktividade familia, hobi, arte, saude no autokuidadu, servisu inteligensia no relasaun interpersonal. Suporta social husi aumenta respon psikologia ne’ebe adaptive, motivasaun mai husi suporta familia ou individu rasik importante liu atu aumenta autokonfiansa ba individu (Stuart &Sundeen, 1998)

 

 

 

 

Komentar

Postingan populer dari blog ini

ASKEP JIWA-KUIDADUS ENFERMAJEM SAUDE MENTAL HO DIAGNOSA MEDIKA HALUSINASAUN

SAIDA MAK LUTO?