SAIDA MAK LUTO?
💔💔
KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1. ANTESEDENTE
Tuir dadus OMS (2016) numeru mental ho depresaun miliaun 60 bipolar miliaun 2, skizofrenia no halusinasaun miliaun 47 husi parte integral husi organizasaun social.
Dadus husi MdS Timor-Leste moras mental ne’ebe regista iha HNGV tinan 2015 hamutuk ema na’in 1948 mak sofre moras mental kompostu husi feto 1059 no mane 889.
Moras mental sai hanesan problema bo’ot ne’ebe disturbiu ba ema nia hanoin ou psikolojiku, moras mental la’os moras hada’et maibe possivel bele kontrolu tuir kondisaun ambiente ne’ebe ita hela ba maski situasaun ne’e difisil maibe nafatin hasouru desafius sira ne’e hotu hodi ultrapasa.
Moris lakon no mate nu’udar akontesementu universal ho karakteristika individu ba ema hotu-hotu.
Lakon ou luto nu’udar liafuan ne’e enjeral hatene katak buat ruma ladun di’ak ou la konfortavel atu ko’alia. Efeitu hetan disturbiu tanba kondisaun ne’ebe hala’i liu ba emosaun ne’ebe iha. Iha dezenvolvimentu komunidade adultu prosesu lakon no sentidu kodolensia neineik ba neineik hahu ba oin. Iha ne’ebe individu sofre prosesu ne’e iha deseju ne’ebe buka apoiu husi ema seluk. Observasaun refere sai baze ba ema enfermeiru karik hasouru kondisaun hanesan ne’e. Komprensaun no persepsaun ba a’an rasik kona-ba komprensaun presiza fo kuidadus enfermajem ne’ebe komprensivu. . ladun toma atensaun kona-ba diferensa persepsaun no informasaun ne’ebe sala nune’e intervensaun kuidadus enfermajem la mantem (Suseno, 2004). Enfermeiru/a ho kliente ne’ebe sofre tihu de perda/lakon. Mekanismu koping disturbiu kapasidade ema nian hodi kontra no simu perda/lakon. Enfermeiru/a ajuda kliente hodi komprende no simu perda/lakon iha kontestu kultura sira nian nune’e sira nia moris sei kontinua tuir kultura iha parte leste bainhira kliente la hetan sentidu kondolensia depois sofre lakon ne’ebe maka’as/bo’ot maka sofre problema emosaun, mental no sosial no seriu. Lakon mate maka realidade ne’ebe dala barak akontese iha ambiente kuidadus enfermajem. Nu’udar parte bo’ot ida enfermeiru/a halo intersaun ho kliente no nia familiasira ne’ebe sofre sentidu kondolensia. Bainhira kuidadus ba kliente no familia enfermeiru/a mos sofre lakon/perda nia mos sofre iha nia privadu nune’e relasaun kliente ho familia kuidadu ikus tanba mudansa ba tratamentu maka enfremeiru presiza fo konsola durante lakon ka mate (Potter & Perry, 2005).
1.2. Formulasaun Problema
Oinsa hatene kuidadus enfermajem ba pasiente ho problema psikososial konaba perda no luto?
1.3. Objetivu
Ø Objetivu jeral
Hakrak hatene kona-ba kuidadus enfermajem psikolojia ba pasiente ho perda no luto.
Ø Objetivu espesifiku
· Hakarak hatene kona-ba definisaun husi perda no luto.
· Hakarak hatene kona-ba fator husi perda.
· Hakarak hatene kona-ba tipu husi perda e lut0.
· Hakarak hatene kona-ba efeitu husi perda e luto.
1.4. Benefisiu
Ø Ba Estudante Grupu nian
Ba Estudante grupu bele hatene no kompriendekona-ba randomized clinical trial atu nune’e, bele hakla’en koñesimentu iha parte kognitivu, habilidade no esperiensia liga disiplina metodolojia nebe mak ami realiza.
Ø Ba Escola Superior de Enfermagem
Ba eskola superior enfermagem, liu husi trabalhu grupu ne’e hodi bele dezenvolve siensia metodolojia peskiza hodi fo benefisiu ba ensinu superior enfermagem, sai hanesan referensia ba ensinu no bele kompleta tan konhesimentu ba iha prosesu aprendizagem iha eskola superior enfermagem.
KAPITULU II
ENKUADRAMENTU TEORIKA
.
2.1. Konseitu Perda no luto
2.1.1. Definisaun
a. Perda/Lakon
Lakon hanesan kondisaun individou hafahe/separadu ho bu’at ruma ne’ebe antes ne’e iha tiha ona, ikus mai sai laiha/lakon husi parte balun ou lakon tomak. Lakon hanesan esperiensia ne’ebe uluk sofre tiha ona husi ema ida-idak, durante iha nia moris, hahu moris individu sofre ona perda/lakon no cenderung ne’ebe sofre fila fali maski ho forma ne’ebe diferente. (Yosep, 2011).
Lakon no luto nu’udar parte integral husi moris. Lakon hanesan kondisaun ida ne’ebe kotu ou haketak ou hahu bu’at ruma ne’ebe la ho efeitu ne’ebe iha kondisaun refere. Lakon talvez akontese ho maneira etapa ou derepente, bele la ho violentu ou traumatiku, halo antisipasaun ou laiha esperansa ne’ebe sofre parte balun ou tomak no bele fila fali ou lae. Lakon hanesan kondisaun individou ne’ebe haketak ho buat ruma ne’ebe antes ne’e iha ne’ebe akontese parte balun ou total (Lambert no Lambert, 1985).
b. Luto
Luto sai hanesan reasaun kona-ba lakon ne’ebe mak sai hanesan respon emosional ne’ebe normal (Suliswati, 2005). Definisaun seluk afirma katak luto, iha kazu ne’e hanesan prosesu kompleksu ne’ebe normal inklui respon no komportamentu emosaun, fiziku, spiritual, social no intelektual bainhira individu, familia no komunidade enfrenta lakon ne’ebe aktual, lakon ne’ebe antisipa, ka persepsaun lakon iha vida diaria pasiente nian. (NANDA, 2011).
2.1.2. Rentang reasaun emosional perda no luto
Maladaptivu · Nonok/la tanis · Fo sala ba ema seluk ho tempu naruk · Dignidade menus · Isola an · La iha motivasaun atu moris |
Adaptivu · Tanis halerik no nega, fo sala ba an rasik, gosta halo perguntas · Halo planu ba futuru · Brani atu loke an no fo hatene nia prosesu perda ba ema seluk |
2.1.3. Faze prosesu perda no luto
a. Perda/lakon
Perda iha faze agudu no faze ho durasaun ne’ebe naruk
1. Faze agudu: diretamente durante semana 4 to’o 8 depois de mate, ne’ebe kompostu iha prosesu tolu maka, syok no la konfia, dezenvolvimentu konsiensia, nune’e resusitasaun.
Ø Syok no lakon konfiansa: respons dahuluk ho maneira emosional la simu nia sentiment lakon. sei iha prosesu ne’e nune’e presiza hodi toleransia kontra laiha kapasidade ba iha kepedihan ho maneira neineik hodi simu realidade ba mate.
Ø Dezenvolvimentu konsiensia: sinal ne’ebe mosu maka hirus ho lakon knfiansa ba ema seluk, sente sala no lakon konfiansa ba nia a’an liu husi maneira oi-oin no tanis hodi hatun presaun sentimentu ne’ebe iha.
Ø Resusitasaun: nu’udar prosesu ne’ebe formal no ritual hamutuk ho kolega no familia apoiu hamenus sentimentu la simu realidade lakon.
2. Faze periodu naruk
Ø Diretamente durante tinan ida ou rua liu.
Ø Reaksaun deslutu la hotu sei akontese moras ne’ebe haksumik no halo manifestasaun ba iha sintoma fisiku. ba iha individu balun sai oho a’an no balun lakohi han hemu alcohol.
b. Luto
Tuir Schulz (1978), prosesu lutu iha etapa tolu, mak hanesan faze inisiu, faze mediu no faze ikus ka rekuperasaun.
1. Faze inisiu
Iha faze inisiu ne’e hatudu reasaun syok, laiha konfiansa, la fiar, sentimentu mihis no sentimentu mahar no konfuzaun. Sentimentu refere akontese durante loron balun, tuir mai individu fila fali ba sentimentu luto ne’ebe maka’as. Tuir mai individu senti konflitu no fo ekspresaun ho tanis no tauk. Faze ne’e sei akontese durante semana balun.
2. Faze mediu
Faze segundu ne’e hahu iha semana datolu no marka ho atitude de obsesivu. Atitude balun ne’ebe repete akontesimentu perda ne’ebe mosu.
3. Faze ikus ka rekuperasaun
Faze ikus ne’e sofre depois tinan dahuluk perda. Individu deside atu labele hanoin passadu no hili atu kontinnua nia moris. iha faze ne’e individu hahu tuir partsipasaun iha atividade sosial.
2.1.4. Tipu
a. Perda/Lakon
Potter no Perry (2005) haktuir katak lakon agrupu ba kategoria lima: lakon objetu eksternal, lakon ambiente ne’ebe konese tiha ona, lakon ema ne’ebe besik, lakon auto aspeitu, no lakon vida.
1. Lakon Objeitu eksternal
Lakon material eksternal tuir buat hotu ne’ebe nia iha maka muda ba fatin seluk, ema na’ok, a’at tanba dezastre natural. Karik ba labarik sira ba sasan sira ne’e hanesan boneka ou henakarik ba ema adultu sai hanesan dekorasaun ba hatais ne’ebe sira uza, bazeia ba sente triste ne’e sente husi ema hotu ne’ebe lakon depende ba valor ne’ebe nia utiliza husi sasan refere.
2. Lakon ambiente ne’ebe koñese tiha ona
Lakon relasiona ho hafahe husi ambiente ne’ebe hatene tiha ona durante period balun ou mudansa ho maneira permanente. Ezemplu inklui muda ba sidade foun, hetan servisu foun, ou fo kuidadus iha ospital. Lakkon liu husi hafahe malu entre ambiente ne’ebe hatene tiha ona no akontese liu husi situasaun maturasional, ezemplu bainhira ema ho idiosu muda ba ospital, ou situasaun.
Situasional, ezemplu lakon uma kauza husi dezastre natural ou sofre aleizadu ou moras.
Kuidadus iha instituisaun ida kauza isola husi ambiente servisu. Regra iha ospital hamosu ambiente ne’ebe ho karakter impersonal no demoralizasaun. Sente mesak husi ambiente fo disturbiu ba iha dignidade no halo berduka sai difisil.
3. Lakon ema ne’ebe besik
Ema ne’ebe besik maka familia, parseiru, oan, maun alin rasik, mestre, kolega, no maluk servisu hamutuk artista ou atletismu ne’ebe sai konesidu karik sai ema ne’ebe besik ba iha jovem sira.Riset ne’ebe hatudu tiha ona katak animal barak ne’ebe hakiak hanesan ema ne’ebe besik. Lakon akontese tanba hafahe malu, muda hala’i, promosaun iha fatin servisu no mate.
4. Lakon auto aspeitu
Lakon auto aspeitu nu’udar parte isin, funsaun fisiologia, ou psikolojia. Lakon parte isin hanesan membro extremidade, matan fu’uk, ou susun. Lakon funsaun fisiolojia hanesan lakon kontrola bexiga urinaria ou te’e oan, enerjia ou funsaun psikologia inklui lakon memoria, sente humor, dignidade, forsa, respeitu ho domin. Lakon auto aspeitu akontese kauza husi moras, aleizadu, ou mudansa dzenvolvimentu ou situasaun. Lakon hanesan harmonizasaun menus ba individou. Ema refere ne’ebe la’os sofre de’it perda lutu maibe mos sofre mudansa permanente iha imajem isin no konseitu a’an.
5. Lakon moris
Ema hotu sofre mate no hala’o moris, sentimentu hanoin, no respond ba iha akontesimentu no ema ne’ebe besik ita no to’o akontese mate. Toma atensaun esesnsial la’os ba mate ne’e rasik maibe rekoñese moras no lakon kontrola. Maski parte balun ema ne’e tauk kona-ba mate no triste ba iha problema mate ne’ebe la hanesan kada ema.
Ema ida-idak nia responde la hanesan kona-ba mate. Ida n’ebe sei moris no sofre moras kronika kleur sei sofre.
b. Luto
Ø Luto normal: kompostu husi sentiment, attitude, no reasaun ne’ebe normal konaba perda/lakon. Ezemplu: triste, hirus, tanis, mesak (kesepian) no hadok-an husi atividade ho provizoriu.
Ø Luto antisipativu: prosesu “husik an” ne’ebe mosu antes lakon ka mate ne’ebe realidade akontese. Ezemplu, kuandu simu diagnosa terminal, individu sei hahu prosesu despedida no adapta an ho ambiente.
Ø Luto ne’ebe mak difisil (rumit): Enfrenta husi individu ne’ebe mak difisil atu avansa ba etapa tuir mai, mak hanesan etapa luto normal. Periode luto hanesan vizita ne’ebe mak la remata no hanesan bele fo ameasa ba relasaun ema nian ne’ebe liga ho ema seluk
Ø Luto taka: katak efeitu lakon ne’ebe mak lakonsidera ho maneira nakloke. Ezemplu, lakon parseiru tanba AIDS, labrik sofre mate husi inan hakiak ou inan ne’ebe halo abortu ou partus.
2.1.5. Teoria husi prosesu luto
La iha maneira ne’ebe los no lais hodi submete ba prosesu luto. Konseitu no teoria luto ne’e hanesan material ne’ebe so bele uza atu antisipa nesesidade emosional kliente no familia nian no mos planu intervensaun hodi ajuda komprende sira nia tristeza no bele prevene. Papel enfermeiru/a hanesan atu hetan ideia konaba komportamentu luto, rekoñese efeitu luto konaba komportamentu no fornese apoiu iha forma ha’at.
1. Teoria Engels
Tuir Engel (1964) prosesu luto iha faze oi-oin ne’ebe bele aplika ba iha ema ne’ebe mak luto no mos mate.
· Faze I (shock no la fiar): Ema balun rejeita realidade ka lakon no bele rtira an, tur baruk, ka ba sem objetivu. Reasaun fizika inklui desmaia, diaporese, laran sa’e, diareia, batimentu fuan lais, inkapasidade atu deskana, insomnia no kole.
· Faze II (dezenvolvimentu husi konsiensia): Ema balun hahu senti lakon ho relidade/aguda no bele sofre la iha esperansa. Hirus, sentiment sala, frustasaun, depresaun no vazio mental derepenti akontese.
· Faze III (restituisaun): Tenta atu konkorda/paz ho sentimentu ne’ebe mamuk, tanba lakon la bele simu atensaun foun husi ema balun ne’ebe ho objetivu atu hases husi lakon ema balun.
· Faze IV: Fo presaun ba sentimentu hotu ne’ebe negative no inimigu hasoru ema ne’ebe mate ona. Bele senti sala no triste liu konaba falta atensaun iha tempu pasadu.
· Faze V: Lakon ne’ebe mak la bele hado’ok tenke hatene/ konsiente. Ho nune’e ba faze ne’e espera ema balun simu nia kondisaun. Konsiensia foun dezenvolve ona.
2. Teoria Kubler-Ross
Estrutura ne’ebe oferese husi Kubler-Ross (1969) hanesan orientasaun ba iha komportamentu no envolve etapa 4, mak hanesan tuir mai ne’e:
· Negasaun (Denial): Individu bertindak hanesan buat ida la akontese no bele recusa hodi fiar katak akontese ona lakon. Deklarasaun hanesan “lae, labele hanesan ne’e,” ka “Sei la akontese ba ha’u!” pasiente dehan publikamente.
· Hirus(Anger): Individu mantein lakon no bele “bertindak lebih” ba iha ema hotu no buat balun ne’ebe mak relasiona ho ambiente. ba iha faze ne’e ema sei sensitive liu ho nune’e fasil atu tersinggung no hirus. Ne’e sai hanesan koping individu hodi taka sentiment kecewa no sai hanesan manifestasaun husi ansiedade atu enfrenta lakon.Oferta (Bargaining): Individu esforsu atu halo perjanjian ho maneira ne’ebe kabe’er ka klaru atu prevene lakon. ba iha etapa ne’e, kliente jeralmente buka ema nia opiniaun.
· Depresaun: Akontese kuandu konsiente lakon no mosu impaktu real husi signifikadu lakon. Etapa depresaun ne’e fo opurtunidade atu tenta hakat liu lakon no hahu resolve problema.
· Aseitasaun (Acceptance): Reasaun fisiologia diminui no interasaun social kontinua. Kluber-Ross define attitude aseitasaun kuandu ema balun bele hasoru realidade duke desiste ba iha resignasaun ka la iha esperansa.
3. Teoria Martocchio
Martocchio (1985) deskreve faze 5 husi tristeza ne’ebe iha ambiente no laiha esperansa. Durasaun luto ho oi-oin no depende ba iha fator ne’ebe influensia ba respon luto ne’e rasik. Reasaun ne’ebe kontinuamente husi luto diminui entre fulan 6-12 no luto ne’ebe klean durante periode tinan 3-5.
4. Teoria Rando
Rando (1993) define respon luti iha kategoria 3 mak:
· Evita an: Ba iha etapa ne’e akontese shock, negasaun no la fiar.
· Konfrontu: Ba iha etapa ne’e akontese eksplozaun emosional ne’ebe mak a’as tebes bainhira kliente repetidamente hodi kontra lakon no moras profunda liu no senti mais agudu.
· Akomodasaun: Ba iha etapa ne’e akontese diminuisaun luto agudu no hahu tama fila fali ho emosional no social iha mundu lor-loron iha ne’ebe kliente aprende hodi hala’o moris ho sira nia moris.
2.1.6. Fator
a. Perda/Lakon
Faktor sira ne’ebe influensia ba reasaun lakon depende ba:
1. Sosial kultura
2. Fiar / spiritual
3. Papel seksu
4. Estatutu sosial ekonomia
5. Kondisaun fisiku no psikologia individu.
b. Luto
Situasaun barak ne’ebe bele hamosu lakon no bele hamosu respon luto ba iha ema nia an rasik (Carpenito, 2006). Situasaun ne’ebe dalabarak hasoru mak hanesan tuir mai ne’e:
Ø Patofisiologia: Relasaun perda ho funsaun konfiansa ne’ebe ho komportamentu sekundaria kauza husi perda ho nia funsaun mak neurologiku, kardiovaskular, sensori, muskuloskeletak, digestive, respirasaun, rins no trauma.
Ø Relasaun tratamentu: Relasaun akontesimentu perda kauza tamba dialisis iha periodu ne’ebe naruk no diferensia ba prosedur mak (makstetomi , kolostomi, histerektomi).
Ø Situasaun (Personal, Ambiente): Relasaun ho efeitu negativo no akontesimento perda sekundario tamba kauza moras kroniku, moras terminal, no mos mortalidade : relasiona ho perda estilos vida tamba kauza husi hahoris, kazamentu, fahe malu, oan husik hela uma no fahe malu: relasaun ho akontesimentu perda normalitas sekundario kauza husi alezado, kanek kleurnomoras.
Ø Maturasional: Relasaun ho mudansa tamba kauza pennuan hanesan kolega, serviso, uma no mos relasaun ho lakon esperansa no mehi. Ho triste ne’ebe mosu tamba ema ida influensia husi maneira ne’ebe rezultado hasoru akontesimentu ne’ebe hasoru lakon. Miller (1999 dalam Carpenito, 2006) hatete katak hasoru ka lakon individu ne’ebe mak influensia husi apoio social (Support System), confiansa religious ne’ebe forte, saude mental ne’ebe mak diak no mos fontes barak ne’ebe relasaun ho funsaun fisiku ou psikososial ne’ebe mak hasoru.
2.1.7. Sinais no sintomas
a. Perda/lakon
1. Sentimentu triste, tanis
2. Sentimentu desesperadu
3. Nega buat ne’ebe lakon
4. Susar atu expressa nia sentiment
5. Konsentrasaun menus
6. Hirus ne’ebe mak maka’as
7. La iha desejo atu halo interasaun ho ema seluk
8. Reasaun emosional ne’ebe tarde
9. Mudansa ba iha costume han, pola toba no nivel atividade
b. Luto
Fontes husi sinais sintomas dalaruma ba ema ida aktualmente triste. Buglass (2010) hatete katak sinais no sintomas luto envolve husi 4 tipu reaksaun, mak hanesan:
1. Reaksaun sentimentu, hanesan triste, hirus no senti aan sala, tauk, fo sala ba nia aan rasik.
2. Reaksaun fiziku hanesan dispnea, muta, hipersensitivitas hasoru volume no naroman, ibun kulit maran, fraku.
3. Reaksaun kognisaun hanesan la konfia nia aan, konfusaun, halua aan, la sabar, la iha kapasidade atu kosentrasaun.
4. Reaksaun komportamentu hanesan pertubasaun toba, laiha vontade atu han, mehi aat, no tanis.
Sinais no simtomas luto husi videbeck (2008), fahe ba 5 respon mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Respon kognitivu
2. Emosaun
3. Espiritual
4. Komportamentu
5. Fisiologia
2.1.8. Rentang Reasaun ba perda no luto
a. Perda/Lakon
Teoria Kubler-Ross estrutura servisu ne’e kontratu husi Kubler-Ross (1969) nu’udar orientasaun ba iha atitude no menyangkut etapa 5, maka hanesan tuir mai ne’e:
· Penyangkalan (Denial): Individu foti asau hanesan la akontese bu’at ida no rejeita atu konfia katak ne’e akontese tiha ona. Afinal la sai nune’e ou la akontese ba nia.
· Hirus (Anger): Individu mantem nia lakon ne’e talvez ho asaun maka’as liu ba ema ida-idak no buat hotu relasaun ho ambiente. Ba iha faze ema sei sai sensitivu nune’e fasil atu hola ba no hirus. Efeitu ne’e nu’udar koping individu hodi taka sentimentu triste nu’udar manifestasaun husi ansiedade kontra lakon.
· Kompromisu (Bargaining) Individu hala’o nia komprimisu ho maneira ne’ebe Kaman ou klaru hodi bele resolve lakon. Ba iha etapa ne’e kliente dala ruma buka rona opiniaun husi ema seluk.
· Depresaun (Depression): Akontese bainhira konsiente no mosu efeitu real no makna lakon refere. Etapa depresaun ne’e fo oportunidade hodi bele liu lakon no hahu resolve problema.
· Simu (Acceptance): Reaksaun fisiologia menus no interasaun sosial kontinua Kubler-Ross fo nia definisaun konaba atitude simu no ema identifika atitude no simu ba ema ne’ebe mos iha kapasidade hodi hasoru realidade husi arependementu.
2.2. Konseitu Kuidadus Enfermagem
1. Asesmentu Enfermagem
Dadus ne’ebe hetan akumula mak hanesan:
a. Sentimentu triste, tanis.
b. sente desesperado no mesak
c. kompromisu lakon.
d. susar atu ekspresa sentimentu
e. Konsentrasaun menus
f. hirus lais
g. ladun iha deseju halo interasaun ho ema seluk.
h. nia sente katak sala maka’as.
i. Reaksiaun emosional ne’ebe tarde
j. Iha mudansa ba abitua hahan, pola toba, nivel atividade
2. Diagnostika enfermagem
· Isolasaun sosial hado’ok a’an relasiona ho dignidade menus situasional
· Pertubasaun konseitu aan : dignidade menus relasiona ho koping Individu la efektivu hasoru respon lakon parseiru.
· Defisit kuidadu aan relasiona ho intoleransia aktividade.
· Luto (berduka) relasiona ho lakon atual situasional
3. Planu intervensaun enfermagem
Ø Isolazaun sosial : hado’ok a’an relasiona ho dignidade menus situasional
· Objetivu jeral: Kliente hetan interaksaun ho ema seluk.
· Objetivu espesial:
o Kliente hetan relasaun haburas malu ho enfermeiru.
o Kliente hetan komprende tamba kauza husi dignidade aan.
o Kliente hadok aan husi aspeto positive no negative
o Kliente hetan ekspresaun sentimento ho los, honesto no nakloke.
o Kliente iha kapasidade atu kontrola no mos mudansa komunikasaun hoe ma seluk.
·
Intervensaun
1. Harii relasaun fiar diak ho kliente
R/ Sentimento fiar hanesan baze husi
relasaun terapeutika suporta atu halakon sentimentu ne’ebe iha.
2. Fo motivasaun ba kliente atu halo diskusaun kona ba hanoin no sentimento.
R/ Kliente simu ho motivasaun ne’ebe fo
3. Esplika kauza husi dignidade ne’ebe menus
R/ Ho kauza katak kliente iha esperansa atu adapta nia sentimento.
4. Rona kliente ho nakonu empati, fo resposta no la iha juiz.
R/ Empati hetan signifika husi
sentimento fo kuidadu hasoru kliente, no mos la fo emosaun ba nia.
5. Fo motivasaun ba kliente atu hadook
husi aspetu negative ba nia aan rasik.
R/ hasae dignidade
6. Fo suporta no louva depois kliente iha kapasidade atu halo aktividade.
R/ Louva kliente atu esforsu nia aan.
7. Ikut sertakan klien dengan aktifitas yang tuir kliente atu halo aktividade.
R/ Tuir kliente iha aktividade loron loron.
Ø Pertubasaun conseitu aan : dignidade menus relasiona ho koping individu la efektivu hasoru respon lakon parseiru.
· Objetivu:
o Kliente sente dignidade aumenta.
o Kliente uza koping ne’ebe adaptive.
o Kliente hadook atu mengontrol sentiment.
·
Intervensaun
1. Fo respon ba konsiente an ho maneira:
o Harii relasaun diak no nakloke ba malu
o Servisu ho kliente ba nivel forsa ego rasik
o Partisipa kliente iha relasaun terapeutika
R/ Konsiensia aan ne’ebe presiza atu harii relasaun terapeutika enfermeiro – kliente.
2. Maneira atu hatene aan mak :
o Ajuda kliente atu simu sentimentu no hanoin.
o Ajuda kliente atu esplika konseitu aan no relasaun ho ema ne’ebe mak nakloke aan.
o Respons maneira empati no forsa atu muda kliente.
R/ kliente ne’ebe mak ho sentimentu atu mudah no simu nia aan rasik
3. Maneira atu avaluasaun ba nia aan:
o Ajuda kliente simu nia sentimentu no nia hanoin.
o Eksplora respons koping adaptivu no mal adaptive hasoru problema.
R/ Respon koping adaptif sangat dibutuhkan dalam penyelesaian masalah secara konstruktif. Respons koping adaptive presica los atu resolve problema ne’ebe konstruktivo.
4. Halo planu ne’ebe realistiku
o Ajuda kliente atu identifika alternative hakotu problema.
o Ajuda kliente konseitu objektivo ne’ebe realistiku.
R/ Kliente presica ajuda kuidado ho rezolve problema ne’ebe hasoru ho maneira mak atu hatene plano ne’ebe realistiku
5. Responsabilidade ba buat ne’ebe mak halo
o Ajuda kliente atu halo aksaun ne’ebe importante hodi hadia respon mal adaptive no protégé respong koping ne’ebe adaptvu.
R/ Utiliza koping ne’ebe adaptivu atu halo iha prosesu resolve problema kliente.
6. Halo observasaun nivel despresaun
o Hamate komportamnetu kliente.
o Hamutuk ho kliente hodi koalia kona ba sentimento.
R/ Halo observasaun ho nivel despresaun ba planu enfermeiru ne’ebe mak ho los.
7. Ajuda kliente ho sentimentu sala
o Fo valor ba sentimento kliente.
o Atu identifika apoio ne’ebe positive ho relasaun hasoru ho realidade.
o Fo oportunidade atu tanis no dehan nia sentimento ne’ebe iha.
o Hamutuk ho kliente atu koalia kona ba hanoin ne’ebe nafatin mosu.
R/ Individu iha kondisaun ne’ebe triste ho sentimento sala nafatin hasoru ema seluk ne’ebe lakon.
Ø Defisit kuidados aan relasiona ho intoleransia aktividade
· Objetivu geral: Kliente iha kapasidade atu halo kuidados aan liu husi optimal.
· Objetivu espesifiku:
o Kliente mesak harris no laiha ema ida obriga nia aan.
o Kliente uza roupa mesak, moos no rapi.
o Kliente eskova nehan no moos.
o Kliente tesi liman kukun no ain kukun.
·
Intervensaun:
1. Kliente han hamutuk iha sala
R/ Sosialisasi ba kliente presiza los iha prosesu diak nia.
2. konsola
kliente ho hariis.
R/ kliente komprende diak no hetan ajuda
no mos ho esperansa katak kliente bele hlo rasik
3. Konsola pasiente atu fase nia roupa..
R/ Esperansa katak kliente bele hadia aan
4. Fo ajuda no mengajurkang kliente hadia nia aan
R/ Esperansa katak kliente bele
hadia aan
5. Ajuda kliente atu kuidadu mnia fuuk no nehan.
R/ Esperansa katak kliente bele hadia aan
R/ Grupu terpeutika fo ajuda katak kliente hetan sosializasaun no kliente
seluk.
Ø Esperansa katak ho rezultado ne’ebe diak ba pasiente/kriteria fila uma
· Pasiente iha kapasidade atu hatete maneira verbal ho etapa ka prosesu ne’ebe tristeza ne’ebe mak normal no komportamentu ne’ebe iha relasaun kada etapa.
· Pasiente iha kapasidade atu identifika pozisaun nia aan iha prosesu tristeza no ekspresaun sentimento ne’ebe relasiona ho konseitu lakon honestu.
· Pasiente la kleur nia ekspresaun emosaun no komportamentu ne’ebe relasiona ho disfungsaun tristeza no iha kapasidade halo aktividade moris loron-loron nia liu husi indepedente.
Komentar
Posting Komentar