Kontrasepsaun iha Era Pandemia

Kontrasepsaun/Planeamentu Familiar no COVID-19
 
Q1. Saida mak kontrasepsaun no Planeamentu Familiar?
A1. Planeamentu familiar ne’e katak hodi deside númeru oan iha família ida no espasu entre isin-rua nian. Desizaun sira ne’e bele atinji liuhosi uzu ba métodu kontrasepsaun (natural ka modernu) no tratamentu ba infertilidade. Iha métodu oin-oin, no métodu sira hotu iha vantajen no desventajen. 
 
Ema hotu iha direitu atu deside karik atu uza planeamentu familiar, no métodu ida ne’ebé mak atu uza. 
 
Q2. Kontrasepsaun/ Planeamentu Familiar ne’e seguru atu uza durante pandemia COVID-19?
A2. Sim. Métodu modernu sira ba kontrasepsaun ne’e seguru atu uza, inklui durante pandemia COVID-19. Dalaruma iha tempu susar ou tempu ne'ebe halo ita susar atu kria planu ba futuru, hanesan pandemia COVID-19, ita hakarak prevene isin rua ne'ebe la mai tuir planu. Métodu kontrasepsaun bele ajuda imi. Se ita boot iha bebé iha fulan neen nia laran liu bá ka iha kondisaun saúde, hanesan diabetes, tensaun alta ka kankru susun – ka se ita fuma – buka akonsellamentu husi professional ba saúde atu garante katak ita uza métodu kontrasepsaun ida ne’ebé mak adekuadu no seguru ba ita.
 
Q3. Hau hakarak evita isin-rua durante pandemia COVID-19. Saida mak hau bele halo? 
A3. Se ita boot lakohi atu isin-rua, ita bele hahu ka kontinua atu uza métodu kontrasepsaun tuir ita nia hakarak/preferénsia. Ita bele assesu informasaun no servisu atendimentu ba kontrasepsaun husi fornesedor saúde liu-husi telefone ou online. 
 
->Telefone ita nia pesoal sira husi fasilidade lokal
->Liga liña nasional Marie Stopes Timor-Leste. Loke Segunda – Sesta, tuku 8.30 dadeer – 5.30 lokraik. Atendimentu liña nian ne’e konfidensiál, privadu no gratuita. Liga ba 800 1001 “TT)” no7676 7676 “Telemor”.
->Inbox iha Facebook, liu husi pagina Marie Stopes Timor-Leste (https://www.facebook.com/Mariestopestl/)
 
Se ita boot la bele assesu ba atendimentu sira ne’e, ita bele hili opsaun ba métodu ne’ebé mak iha sem/ la ho preskripsaun/reseita (hanesan kondom, ka kápsula/pill iha farmásia ou loja aimoruk ne’ebé mak besik. Ema hotu iha direitu atu deside karik atu uza planeamentu familiar, no métodu ida ne’ebé mak atu uza. 
 
Q4. Hau labele assesu ba hau nia métodu kontrasepsaun preferidu. Saida mak ita bele rekomenda? 
A4. Se ita boot labele assesu ba ita nia métodu kontrasepsaun preferidu – dalaruma tamba nia so bele fo ba ita husi professional saúde – konsidera uza kondom, métodu konsentizasaun ba fertilidade, amenorréia laktasional (se ita boot exlusivamente fo susu de’it), ka métodu kontrasepsaun seluk ne’ebé mak rekomenda ba auto-kuidadu iha ita boot nia Municipiu. 
 
Depende ba situasaun iha ita boot nia Municipiu métodu sira ne’ebé rekomenda ba auto-kuidadu bele inklui kápsula/pill. 
 
Q5. Métodu kontrasepsaun ida ne’ebé mak di’ak liu atu uza durante pandemia COVID-19?
A5. Métodu modernu sira hotu ba kontrasepsaun ajuda atu prevene isin-rua. Feto no ninia parseiru bele hili kualker métodu kotrasepsaun modernu ne’ebé mak aseitável no seguru ba sira. Métodu kontrasepsaun ne’ebé di’ak ba ita mak métodu ida ne’ebé funsiona di’ak ho ita. 
 
Iha métodu modernu ne’ebé mak barak tebes, iha ida ne’ebé mak bele favoravel ba ita. Ba Informasaun klean liu tan, hare iha ne’e. 
 
Kondom, bainhira uza konsistente no loloós, mak métodu úniku ba kontrasepsaun ne’ebé mak bele prevene isin-rua la ho intensaun no proteje hasoru moras/infeksaun ne’ebé transmite husi seksu, inklui HIV. Nia bele uza hamutuk ho métodu kontrasepsaun seluk atu proteje hasoru isin-rua la ho intensaun no moras ne’ebé transmite husi seksu
 
Kápsula/pill kontrasepsaun emerjénsia bele prevene isin-rua to’o 95% bainhira uza durante loron 5 nia laran hafoin relasaun seksual, no bele hemu husi kualker ema ida ne’ebé mak iha ou laiha kondisaun saúde.
 
Q6. Hau hakarak troka hau nia métodu kontrasepsaun – ida ne’e posível ka lae?
A6. Sim. Maibe bele susar ituan, atu assesu ba métodu kontrasepsaun sira hotu ne’ebe mak normalmente dizponivel iha ita nia nasaun tamba limitasaun ba movimentu, falta estoke, inklui aumenta ezijensia ba fornesedor saúde no atendimentu servisu sira. 
 
Se ita boot iha kondisaun saúde preexistente (iha nanis ona), konsulta ho fornesedor ida atu buka métodu ida ne’ebé mak diak ba ita, no ida ne’bé mak iha no viável. Buka akonsellamentu no informasaun husi ita nia fornesedor saúde no konsidera uza métodu ne’ebé mak laiha limitasaun/restrisaun médiku hanesan minipill, kondom, métodu konsentizasaun ba fertilidade, diafragma, espermisida ka amenorréia laktasional (se ita boot exlusivamente fo susu de’it.
 
Q7. Hau hakarak hasai ka troka hau nia implante ka IUD – hau bele halo ida ne’e durante pandemia COVID-19 ka lae?
A7. Hasai métodu longu prazu nian hanesan implante ka IUD, hafoin periodu rekomenda ba uzu nian (no konsulta routina ba akompañamentu nian) dalaruma la prioritiza iha sistema saúde ita nia nasaun nian durante tempu emerjensia saúde ida ne’e. Buka akonsellamentu husi ita nia fornesedor saúde.
 
Karik, tamba limite movimentasaun tamba pandemia COVID-19, ita boot labele hasai imediatamente ita nia métodu longu prazu nian, importante tebes atu uza métodu kontrasepsaun seluk atu evita isin-rua. 
 
Sei laiha problema médiku nian ne’ebé kauza husi atrazu hasai métodu longu prazu nian hanesan implante ka IUD sira. Labele koko atu hasai rasik métodu kontrasepsaun, hein toó ita boot bele assesu servisu saúde husi professional treinadu. 
 
Q8. Tansa mak fornesimentu kontrasepsaun/ planeamentu familiar, inklui atendimentu planeamentu familiar no informasaun, importante tebes durante pandemia COVID-19?
A8. Kontrasepsaun no informasaun planeamentu familiar no atendimentus sira bele salva vida no importante tebes iha tempu hotu-hotu. Atividade seksual la para/ menus ho pandemia COVID-19, tan ne’e importante tebes atu asegura katak ema bele assesu ho baze direitu ba servisu no informasaun sira hodi inisia/ ka kontinua uza kontrasepsaun. 
 
Liu-husi prevensaun isin-rua la ho intensaun, kontrasepsaun ajuda atu proteje labarik feto sira no feto sira husi konsekuensia negativu saúde nian ba isin-rua la ho intensaun, ne’ebé bele salva sira nia vida. Kontrasepsaun hamenus nesesidade ba abortu, signifika katak feto no labarik sira iha risku kiik tebes ba abortu ne’ebé la seguru, dala ida tan ida ne’e bele salva vida. 
 
Kondom, bainhira uza konsistente no loloós, bele ajuda atu prevene isin-rua la ho intensaun no infeksaun/moras ne’ebé transmite husi seksu, (inklui STI).
 
Liu tan ida ne’e, husi prevensaun konsekuensia negativu saúde nian ne’ebé assosiadu ho isin-rua la ho intensaun, abortu ne’ebé la seguru no infeksaun/moras ne’ebé transmite husi seksu (inklui HIV), kontrasepsaun bele ajuda hamenus presaun adisional ne’ebé la nesessáriu ba sistema saúde ne’ebé estikadu tamba servisu makaás atu trata COVID-19. 
  
Q9. Hau nudar autor/kriador ba polítika/lei. Saida mak hau bele halo atu asegura katak ema bele asessu ba informasaun no atendimentu ba kontrasepsaun no planeamentu familiar? 
A9
•Planu no dezenvolve estratejia sira atu asegura katak ema barak ne’ebé mak elijível/kualifikadu bele assesu ba infomasaun no métodu kontrasepsaun sira durante periodu ne’e. 
•Aumenta uzu ba telefone no teknolojia dijital atu bele ajuda ema halo desizaun kona ba métodu kontrasepsaun ida ne’ebé mak atu uza, no oinsa mak bele asessu métodu sira ne’e. 
•Permite profesional saúde sira atu fornese informasaun no servisu atendimentu ba kontrasepsaun tuir matadalan nasional ho medida posível. Ida ne’e partikularmente importante tebes kuandu isin-rua halo risku aas ba saúde. 
•Haluan dizponibilidade ba servisu atendimentu ba kontrasepsaun (inklui informasaun no métodu sira) ba fatin seluk ne’ebé mak laos fasilidade saúde, hanesan farmásia, loja aimoruk, plataforma online no ka pontu-de-venda/ outlet seluk. Ida ne’e bele ho ou la ho reseita médiku, depende ba matadalan nasional no métodu kontrasepsaun. 
•Hakmaan restrisaun/limitasaun ba númeru repetivu ba kontrasepsaun hormonal ho reseita médiku ne’ebé mak bele fo sai. 
•Asegura asessu ba kontrasepsaun emerjensia pos-koitu, inklui konsidera provizaun la ho reseita. 
•Asegura asessu ba kontrasepsaun ba feto no labarik feto sira imediatamente iha periodu hafoin-partu/ pos-partu no hafoin abortu/pos-abortu bainhira sira bele asessu ba servisu saúde. 
 
Q10. Hau nudar Jerente programa. Saida mak hau bele halo atu ajuda ema seluk asessu ba informasaun no servisu/atendimentu ba kontrasepsaun no planeamentu familiar?
A10 
•Aumenta uzu ba telesaúde ba akonsellamentu no fahe informasaun relasiona ho uza kontrasepsaun ne’ebé seguru no efetivu, no ba selesaun no inisiasaun kontrasepsaun sira.
•Asegura estoke ne’ebé adekuadu atu evita falta de estoke iha nível hotu-hotu iha Sistema saúde nian. 
•Prepara akonsellamentu ba kliente sira kona ba oinsa sira bele asessu informasaun ba kontrasepsaun, atendimentu servisu no produtu sira. 
•Monitoriza konsumu ba kontrasepsaun iha ita boot nia area atu identifika potensia ba problema no falta ba produtu.
•Aumenta dizponibilidade no asessu ba kontrasepsaun ne’ebé mak kliente sira bele uza sem/ la ho suporta husi fornesedor servisu

Copied by : UNFPA

Komentar

Postingan populer dari blog ini

ASKEP JIWA-KUIDADUS ENFERMAJEM SAUDE MENTAL HO DIAGNOSA MEDIKA HALUSINASAUN

MENTAL TRATAMENT

SAIDA MAK LUTO?